[299] - Andmebaasid I (IDU0220) ja Andmebaaside projekteerimine (IDU3381) (kevad 2013)

Aine uus kodulehekülg koos aktuaalse informatsiooniga asub http://maurus.ttu.ee
aine number "323".

Kui olete Mauruse keskkonnas registreerunud ja soovite juurdepääsu uuele lehele, siis valige Üldist=>Minu konto ja lisage "Andmebaasid I (IDU0220) ja Andmebaaside projekteerimine (IDU3381) (kevad 2014)" enda õppeainete nimekirja. Ärge unustage vajutada "registreeri ainele". Kui Te ei mäleta oma kasutajanime/parooli, siis küsige seda õppejõu käest.

• 3. juuni 2013 kell 11:00-17:20 ICT-637
• 4. juuni 2013 kell 13:00-17:20 ICT-637

Registreerumine toimub Mauruse õppekeskkonna vahendusel.

Kui soovite töö kohta detailsemat tagasisidet, siis saatke palun kiri, et kohtumine kokku leppida. Näiteks üks võimalik aeg on 20. mai 2013 kell 13:00-13:40 ruumis ICT-637 toimuv vastuvõtuaeg.

Teil on võimalik kuulata heatasemeliste lõputööde eelkaitsmist ning sõlmida uusi kontakte ettevõtete ja teiste üliõpilastega. Soovitan sellel üritusel kuulajana osaleda! Konkurss on küll mõeldud vaid IAPB üliõpilastele, kuid kuulama saavad minna kõik. Nagu teatest loete, tuleb osalemiseks ennast registreerida.

Praeguseks on õppekeskkonda pandud välja kõik loengute materjalid (slaidid ja pikad tekstid). Kataloogist "Loengud" leiate ka viited loengute salvestustele.

Soovitan eksamiks valmistumisel tutvuda ka õppeaines käsitletud teemade kohta käivate animatsioonidega.

• Animatsioonid UML klassidiagrammide (eeskätt võimsustike) kohta (teema 7)
• Relatsioonilise andmebaasi põhimõistete kohta käivad animatsioonid (teema 2)
• Animatsioonid vaadete ja hetktõmmiste kohta Oracle andmebaasides (teema 5)
• Animatsioonid B-puu indeksite kohta (teema 12)
• Animatsioonid bitmap indeksite kohta Oracle andmebaasisüsteemi näitel (teema 12)
• Animatsioonid andmebaasi trigerite kasutusvõimaluste kohta (teema 12)

Kellel on huvi, võib vaadata ka järgnevaid animatsioone.

• Animatsioonid tehnikate kohta, mida Oracle andmebaasisüsteem võib kasutada andmete otsimiseks
• Animatsioonid andmete samaaegse kasutamise probleemide kohta (illustreerib, miks peab transaktsioonide puhul olema täidetud isoleerituse omadus)

Eksamiks valmistumisel vaadake ka harjutustunni ülesandeid 12 (normaliseerimine) ja 13 (loogilise disaini teisendusreeglid) ning nende vastuseid (kataloogis "Lahendused").

Lisaks soovitan Internetist vaadata tasuta videot, kus C.J. Date räägib, kuidas kasutada SQLi nii, et see tekitaks võimalikult vähe peavalu ja halle juukseid. Vastus on, et selleks tuleb SQLi kasutada relatsiooniliselt. See video on esimene osa pikemast loengust.

Kui klõpsate video lehel Table of Contents, siis leiate viite veel ühele videole. Selles räägitakse SQList ja loogikast.

Veel üheks süstemaatiliseks võimaluseks ettevõtete põhimõistete leidmisel ning sellel teemal ettevõtetega suhtlemisel on võtta aluseks Osterwalderi ärimudeli lõuend (vaadake teatele lisatud faili), mis võimaldab konstrueerida ja analüüsida erinevaid ärimudeleid. Lõuendil on välja toodud ettevõtte erinevad olulised aspektid. Igale lõuendi "kastile" vastab üks või mitu ettevõtte põhimõistet. See lõuend on mõtlemise abivahend, mida saab kasutada nii ettevõtte ärimudeli parandamise üle arutamiseks kui ka ettevõtte infosüsteemi alamosade leidmiseks.

Nagu näete on pingerea esimesest kümnest süsteemist üheksa SQL-andmebaasisüsteemid. "Andmebaasid I" kursuses kasutatav MS Access on pingereas üllatavalt kõrgel kuuendal kohal ning sügiseses õppeaines "Andmebaasid II" kasutatavad PostgreSQL ja Oracle on veelgi kõrgemal kohal.

Kataloogis "Harjutustunnid" on SQL kontrolltöö järeltööks kordamise ülesanne. Vaadake palun kindlasti harjutustunni slaide "Kommentaarid enne kontrolltööd" ning slaidikomplekti, kus esitatakse ebaotstarbekate SQL lausete näiteid.

Kui näete, et minu punktide arvestuses on punktisumma teistsugune, kui Teie arvestuse järgi, siis andke sellest palun kohe teada.

Samuti on kataloogi "Harjutustunnid/Lahendused" välja pandud kõigi SQL harjutusülesannete, SQL kontrolltöö näiteülesande ja ka nuputamisülesannete vastused. Kataloogis "Loengud" on väljas kõik loengumaterjalid SQLi kohta (nii loengute pikad tekstid, slaidid kui ka lisamaterjalid). Kataloogis "Loengud" olevast dokumendist "2013. aasta loengute salvestused" leiate viited loengute salvestustele. Loengutes järjekorranumbritega 9 ja 10 käsitleti SQL lausete näiteid.

1. Laadite Mauruse õppekeskkonda (EELISTATUD VARIANT).
2. Panete mõnda serverisse ja saadate õppejõule lingi (Ülesanded=>Registreeri link).

Õppejõule tuleb edastada dokumendifail (pdf, doc, rtf), mudelite fail ja prototüübi fail(id). Kui Te ei tee prototüüpi MS Accessis, siis peavad esitatavas dokumendis olema ka andmebaasiobjektide loomiseks mõeldud SQL laused. Kui teete prototüübi MS Accessis, siis peab see olema avatav ja kasutatav MS Access 2010 andmebaasisüsteemis.

Töö laadimiseks Maurusesse liikuge edasi vasakpoolse menüü kaudu: "Tudeng=>Ülesanded=>Iseseisva töö esitamine=> Sisesta esimest korda". Lugege seal ülesande teksti. Ülesande vastusena saab saata ka faile. Selleks, tuleb ülesandesse esmakordsel sisenemisel vajutada nupule "Saada ära". Seejärel tuleb ülesandest väljuda ja uuesti siseneda, vajutades lingile "paranda/muuda". Nüüd on ülesande küsimustega seotud lingid "Saada fail". Sellele vajutades tekib lehe ülaosas võimalus faili valimiseks. Faili serverile saatmiseks tuleb vajutada nupule "Saada ära".

Iseseisva töö eest tuleb saada arvestus. See arvestus on eksamieeldus. Arvestuse saamiseks tuleb tööd õppejõule silmast-silma ette näidata. Kui töös on puuduseid, siis tuleb tööd parandada ja uuesti silmast-silma ette näidata. Protsess kordub seni, kuni töö on arvestuse saamiseks piisavalt heal tasemel.

Tööde ülevaatamine toimub AINULT EELREGISTREERIMISEGA, et projektide ettenäitajad peaksid võimalikult vähe järjekorras ootama. Järgnevalt nimetan korralduse põhipunktid, mida kõik peavad järgima, et ülevaatamine toimuks võimalikult kiiresti ja sujuvalt.

1. Vaatan projekte üle alates 29. aprillist kuni eksamisessiooni lõpuni. Kuid arvestage, et projekte on palju, aja hulk eksamisessiooni lõpuni on lõplik suurus ning õppejõud on nõudlik. Seega ei ole mõistlik projekti valmimistegemisega ja ettenäitamisega viivitada.
2. Alates 29. aprillist 2013 kuni eksamisessiooni lõpuni tuleb nii autorite arvates lõplikult valmis projekti ülevaatamiseks, kui ka pooliku projekti kohta tagasiside saamiseks, ennast ülevaatamisele registreerida.
3. Projekti ülevaatamiseks ON KOHUSTUSLIK ennast Mauruses registreerida (Üldist => Teadmiste kontroll). Teadmiste kontrolli liigiks on "Projekti ülevaatamine". Registreerimise aeg on individuaalne (nagu aeg arsti juurde) ning igal sellisel ajal vaatan ühte projekti (mida võib teha üks või mitu üliõpilast).
4. Palun väga registreeritud ajale kohale tulla ning kohaletulemisega mitte hilineda!!
5. Iga projekti kohta tohib olla igal ajahetkel maksimaalselt üks ülevaatamisele registreerimine. Seega, kui teete projekti mitmekesi, siis ei tohi erinevad projekti osalised ennast erinevatele aegadele registreerida, vaid üks esindaja registreerib ennast projekti näitamiseks. Õppejõud jätab endale õiguse kustutada selle reegli vastu eksivad registreerimised!
6. Registreerimisel võiksite märkuste lahtrisse kirjutada, kas tulete esmakordselt näitama valmis projekti, tulete uuesti ette näitama valmis projekti või küsima tagasisidet pooliku projekti kohta.
7. Registreeruda tuleb nii harjutustundide ajal toimuvatele kui väljaspool harjutustunde toimuvatele aegadele.
8. Kui Te ei saa registreeritud ajale tulla, siis kustutage palun oma registreerimine nii kiiresti kui võimalik, et Teie asemel saaks tulla keegi teine! Kui Te seda ei tee, siis Te raiskate projektide ülevaatamiseks mõeldud aega ning teete sellega kõigile projektidega tegelejatele halba.
9. Vastuvõtuaegadel ma projekte üle ei vaata, vaid saan vastata KONKREETSETELE küsimustele üksikute projekti komponentide kohta. Palun laadige enne vastuvõtule tulekut kõik projekti failid, mille põhjal soovite küsimusi esitada, Maurusesse iseseisva töö vastusena üles (sinna võib laadida ka poolikuid töid).
10. Harjutustundide ajal vaatan üle selleks ajaks registreeritud projekte ja küsimustele vastata pole ilmselt aega.
11. KÕIK FAILID, mida tahate näidata (dokument, mudelid, rakendus), PEAVAD olema ENNE näitamise kellaaja algust Maurusesse üles laaditud. Kui tulete registreeritud ajaks kohale ja hakkate alles siis kohapeal faile üles laadima, siis see on hoolimatu järjekorras ootajate ja õppejõu aja raiskamine.
12. Kui vaatamise käigus selgub, et õppejõule näidatakse mingit vananenud projekti versiooni, siis see on hoolimatu järjekorras ootajate ja õppejõu aja raiskamine.
13. Projekti ettenäitamiseks piisab, kui kohal on vähemalt üks projekti tegija. Kui olete registreerunud ülevaatamise ajale ja mõni projekti osaline ei jõua selleks ajaks kohale, siis me ei oota tema järgi, vaid hakkame projekti vaatama kohal olevate projekti osalistega.
14. Ettenäitamisel õppejõult saadud suuline tagasiside tuleb üles kirjutada või meelde jätta, et selle alusel projekti parandada.
15. Vajadusel tuleb iseseisvat tööd täiendada. Kui parandus ei ole väga suur, võib püüda see ära teha kohapeal (eriti kui näitate projekti arvutiklassis). Selleks on hädavajalik, et kõigil kohale tulnud projekti tegijatel on võimalik kasutada kõiki projektiga seotud faile. Kui parandus on mahukas, tuleks see ikkagi üritada teha ära nii kiiresti kui võimalik.
16. Kui olete projekti ette näidanud, projekti tuleb parandada ning parandus on kohapeal tegemiseks liiga suur, siis tuleb möödunud registreerimine kustutada ja registreerida ennast uuele ajale. Kui vabu aegu ei ole, siis tuleb jälgida Mauruse keskkonda - panen ülevaatamise ajad välja kahe nädala kaupa. Ettenäitamise aegu tuleb kuni eksamisessiooni lõpuni.
17. Mauruse keskkond võimaldab samaaegselt registreerida kontrolltööle/järeltööle ning projekti ülevaatamisele.
18. Projekti ülevaatamine võib võtta plaanitust rohkem aega ning sellisel juhul nihkuvad ka järgnevate projektide vaatamise ajad. Loodan siiski, et see süsteem vähendab oluliselt järjekorras ootamiseks kuluvat aega võrreldes "elava järjekorraga".

• 22. aprill 2013 - 26. aprill 2013.

Registreerimise ja reeglite kohta lugege teatele lisatud failist. Lugege see palun tähelepanelikult läbi.

Registreerimisel pole märkuste lahtrisse vaja midagi kirjutada!

NB! Üliõpilased, kes on kunagi varem (kas käesoleva või mõne varasema deklaratsiooni alusel) juba SQL kontrolltööd teinud, saavad kontrolltööd sellel perioodil teha ainult kahel ajal (lugege täpsemalt teatele lisatud failist). Õppejõud jälgib rangelt sellest reeglist kinnipidamist.

Sõltuvalt registreerunute arvust võib juhtuda, et mõnel SQL töö tegemise ajal kasutame suuremat arvutiklassi, kui tavalisel õppenädalal. Jälgige palun Mauruses selle kohta jooksvat infot.

Lugege palun faili:

Palun vaadake minu kommentaarid väga põhjalikult üle ja võtke oma töö juures arvesse. Kui midagi jääb ebaselgeks, siis tulge palun küsima. Need kommentaarid pole kirjutatud niisama jutu jätkuks, vaid minu ootus on, et kõik kommentaaridesse kirjutatu võetakse projektides üheselt arvesse. Kõige selle eesmärk on tagada, et Te kõik jõuaksite selle aine projekti (ja üldse selle aine) selle semestriga tehtud, mitte ei jätaks aine lõpetamist venima.

Samuti lugege palun mõttega läbi kataloogis Iseseisva töö näited/Iseseisva töö tegemise juhendid olevad materjalid ning tehke oma töö nende järgi.

SQL standardi kohaselt esitatakse kuupäeva literaale vastavalt ISO 8601 standardile.

Seega oleks hea kasutada samasugust formaati ka MS Accessis. Järgnev päring MS Accessis teeb seda ning annab teada kui mitu päeva on SQL kontrolltööde alguseni.

SELECT #2013-04-22# - Date() AS päevade_arv_SQL_kontrolltöödeni;

Vastavused on järgmised:

• IT-213A+B vastab ICT-401 (31 arvutit, 62 tooli)
• IT-213C vastab ICT-402 (23 arvutit, 23 tooli)
• IT-213D vastab ICT-403 (23 arvutit, 23 tooli)
• IT-213E+I vastab ICT-404 (23 arvutit, 46 tooli)
• IT-213H vastab ICT-405 (15 arvutit, 30 tooli)
• IT-111+109 vastab ICT-501 (31 arvutit, 62 tooli)
• IT-109, 213A või 213I vastab ICT-637 (15 arvutit, 30 tooli)

Momendil ei ole võimalik neid muutusi olemasolevasse TTÜ tunniplaani sisse viia.

Ülesandele vastamiseks valige õppekeskkonna vasakpoolsest menüüst "Tudeng->Ülesanded" ning avanenud leheküljelt ülesanne "Iseseisva töö vaheülesanne".

NB! Kui teete projekti mitmekesi, siis peab vastuse saatma vaid üks projekti tegija (loomulikult kollektiivse mõttetöö tulemustega).

Allsüsteemide leidmisest oli juttu harjutustundides. Lugege kindlasti ülesande 3 teksti lõpus olevat materjali põhiobjektide leidmise kohta. Lisaks võite vaadata kataloogis Loengud/Materjalid (2012) olevat slaidikomplekti Teema 7 - Strateegiline- ja detailanalüüs. Nimetatud slaididel räägitakse allsüsteemidest ja nende leidmisest.

Vaatan vaheülesande vastused üle ja võimalik, et lisan nende juurde mõne kommentaari. See, et vaheülesande juures on märgitud "Aktsepteeritud" ei tähenda tingimata, et seal on kõik õieti. See tähendab, et olen vastuse üle vaadanud ja lisanud sinna vajadusel omapoolse kommentaari. Nende kommentaaride alusel ei ole vaja vaheülesande vastust parandada. Peaksite võtma need kommentaarid arvesse oma iseseisva töö juures. Kui midagi jääb kommentaarides arusaamatuks, siis tulge palun kindlasti küsima.

Kui olete mõnel eelmisel aastal vaheülesandele vastanud ning teete projekti endiselt samal teemal, siis ei ole vaja vaheülesandele uuesti vastata.

Järgnevalt viidatakse võimalikele probleemidele küsimuste vastustes. Palun üritage neid probleeme vältida! Samuti vaadake palun dokumente Iseseisva töö tegemise mustripõhine juhend ja Kommentaarid iseseisvate tööde kohta, mis on kataloogis Iseseisva töö tegemise juhendid. Lisaks lugege palun tähelepanelikult küsimuste teksti, sest seal võib olla viiteid tüüpilistelel vigadele!

1. Iga eesmärki peab saama mõõta. Mittemõõdetava eesmärgi näide: "Infosüsteemi tarkvara töötab kiiresti" (Mida tähendab kiiresti? Kas 20 sekundit päringu vastuseks on aeglane või kiire? Aga 2 minutit?). Mõõdetava eesmärgi näide: "Infosüsteemi tarkvara annab kõigile päringutele vastuse 5 sekundi jooksul".
2. Ärge unustage kirja panna eesmärke, millest tulenevad funktsionaalsed nõuded, mida kirjeldatakse kasutusjuhtudena (näiteks: "Süsteem peab võimaldama registreerida elektrooniliselt õpingukavasid").
3. Kasutage läbivalt ühesugust terminoloogiat. Tekitab arusaamatust, kui ühes kohas räägite näiteks "pakkumistest" ja teises kohas "hinnapakkumistest". Teine näide - ühes kohas räägite "Tellimuste arvestuse allsüsteemist" ja teises "Tellimuste haldamise allsüsteemist". Kui need tähendavad sama asja, tuleks kasutada ühte ja sama terminoloogiat.
4. "Töötaja" ei ole üldjuhul sobiv pädevusala. Organisatsioonis on palju töötajaid ja neil on erinevad ülesanded (pädevused, rollid). Näiteks ülikooli infosüsteemi pädevusalad on rektor, prorektor, instituudi direktor, õppejõud jne.
5. Funktsionaalne allsüsteem, mida hakkate täpsemalt uurima, peab olema üks allsüsteemidest, mis on nimetatud funktsionaalsete allsüsteemide nimekirjas. See peab olema täpselt sama nimega kui funktsionaalsete allsüsteemide nimekirjas. Mitte nii, et funktsionaalsete allsüsteemide nimekirjas nimetate "Tellimuste arvestuse" allsüsteemi, kuid uuritavaks allsüsteemiks valite "Müügitellimuste arvestus" (Kuidas peab lugeja teadma, et need on üks ja sama asi?).
6. Täpsemaks käsitlemiseks valitud funktsionaalne allsüsteem peab olema seotud organisatsiooni põhitegevusega. Ei tohiks valida "toetavat", "administratiivset" allsüsteemi nagu töötajate arvestus, klassifikaatorite arvestus, dokumentide arvestus või muud sellist.
7. Lihtsamal juhul on funktsionaalsete allsüsteemide ja registrite vahel 1:1 vastavus. Seega, kui süsteemi arhitektuuri kirjeldamisel on määratletud register "Tellimuste register", siis võiks süsteemis olla ka "Tellimuste arvestuse" funktsionaalne allsüsteem, mis seda registrit teenindab.
8. Klassifikaatorid on mistahes andmed, mida kasutatakse andmebaasis teiste andmete liigitamiseks või andmete seostamiseks väljaspool organisatsiooni vastutusala olevates andmebaasides olevate andmetega. Teie süsteemis võiks olla ette nähtud klassifikaatorite haldamiseks funktsionaalne allsüsteem "klassifikaatorite arvestus" ning selle hallatavaks registriks oleks "klassifikaatorite register".
9. Kasutusjuhtude nimekirjas tuleb esitada vaid valitud funktsionaalse allsüsteemi kasutusjuhud. Kui süsteemis on funktsionaalsed allsüsteemid "Tellimuste arvestus" ja "Arvete arvestus", siis "Arve koostamine" ei saa olla "Tellimuste arvestus" kasutusjuht. Mis kasutusjuhud jääksid siis "Arvete arvestus" allsüsteemi?
10. Eelmise punktiga seotud erandiks on kasutusjuht "kasutaja identifitseerimine", mida kasutavad kõik allsüsteemid ja mis seetõttu tuleks ka Teie projektis kirjeldada.
11. Kõik kasutusjuhtude nimekirjas esitatavad kasutusjuhud peavad hõlmama arvutisüsteemi kasutamist. Kui nimetate kasutusjuhu "Küsimustele vastamine" ja see toimub suuliselt, ilma tarkvarasüsteemi abita, siis see kasutusjuht on valesti leitud.
12. Tuleb leida ja kirjeldada kasutusjuhud, millest igaüks vastab mingile elementaarsele äriprotsessile. Iga selline protsess viiakse läbi ühe tegutseja poolt ühel ajahetkel ja ühes kohas. Iga selline kasutusjuht käivitub reaktsioonina mingile sündmusele, selle läbimine annab tegutsejale väärtuse ning selle läbimise järel on süsteemis terviklikud andmed. Sellest soovitusest tulenevalt ei tohi ühe kasutusjuhu läbimine võtta päevi (nt. "pea lepingu üle läbirääkimisi"). Teisalt ei tohi kasutusjuht kirjeldada ühte väikest sammu suuremas protsessis (nt. "lisa tellimusse uus kaup").
13. Olemitüüpide atribuutide hulgas näidatakse vaid selliseid, mille väärtused on olulised väljapool andmebaasi. Seega, kui TELLIMUS atribuudi tellimus_id väärtused on süsteemi genereeritud arvud, mida väljapool andmebaasi ei kasutata, siis sellist atribuuti kontseptuaalses andmemudelis ei kirjeldata.
14. Olemitüüpide atribuutide hulgas ei tohi olla välisvõtme atribuute. Seega, kui olete leidnud olemitüübid KLIENT ja TELLIMUS, siis kliendi_kood ei ole TELLIMUS atribuut.
15. Olemitüüpide atribuudid tuleb täpselt lahti modelleerida. Kui KLIENT atribuut on kliendi_andmed, siis see on ebatäpne. Kliendi andmed on eesnimi, perenimi, sünniaeg, aadress jne. ning need tuleb esitada eraldi atribuutidena. Teine näide - atribuut kontaktandmed tuleb täpsemalt modelleerida ja esitada eraldi atribuudid nagu e-mail, telefon, aadress, ...
16. Vaadake andmemudelite kataloogi. Selles kataloogis on SQL-andmebaaside loogilise disaini mudelid. Need aitavad mõista reaalse maailma toimimist ning sellisena on ka sobivaks lähtematerjaliks kontseptuaalse andmemudeli koostamisele.
17. Registrite ja funktsionaalsete allsüsteemide nimed võiksid olla mitmuses - "Tellimuste arvestus", "Tellimuste register". Olemitüüpide nimed võiksid olla ainsuses - TELLIMUS, KAUP, TÖÖTAJA.
18. Rational Rose ei ole rakendusprogrammi tegemise vahend.

Järgmisel nädalal jätkame ülesande 3 lahendamist sealt, kus see sellel nädalal pooleli jäi.

Palun Teil samuti iseseisvalt lõpuni vaadata kataloogis Loengud/Slaidid (2013) olev fail Kontseptuaalne andmemudel.

Iseseisva töö registreerimiseks valige õppekeskkonna vasakpoolsest menüüst "Tudeng->Ülesanded" ning avanenud leheküljelt ülesanne "Iseseiseva töö teema registreerimine".

Kui teete iseseisvat tööd grupitööna, siis peab teema registreerima üks grupi liige (iseseisvat tööd võib teha 1-3 liikmelistes gruppides).

Iseseisva töö tegemisel võib (aga ei pea) võtta aluseks "Sissejuhatus infosüsteemidesse" aines alustatud projekti.

1. Rational_Rose_loe_seda.txt

Kõigepealt lugege palun seda faili. Seejärel laadige failid:

1. C90HIML.zip
2. Rational Rose ver. 7.0.0.4 parandused (vaja installida versiooni 7.0.0.0 [Rose C90HIML.zip] peale):

• 7.0.0.4-RATL-RRENT-WIN-all-FP04.msp
• Rose_release_notes.zip (abiinfo 7.0.0.4-RATL-RRENT-WIN-all-FP04.msp faili jaoks)

Installida tuleb siin näidatud järjekorras (st. kõigepealt C90HIML.zip).

TTÜ arvutiklassides on installeeritud Rational Rose v7.0.

Teatele lisatud failis on informatsioon, kuidas saab Zaurusest alla laaditud Rational Enterprise Suite paketi jaoks litsentsi.

Tähelepanu: Rational Enterprise Suite paketti kuuluvad programmid ei ole nõus installeeruma arvutisse, kus on operatsioonisüsteem Windows XP Home! Lugege ka Rational Rose v7.0 esitatavaid nõudmisi riistvarale ja tarkvarale.

NB! Selleks, et saaksite kasutada Rational Rose Data Modeleri, peab arvutis eelnevalt olema installeeritud Microsoft .NET Framework v1.1 või kõrgem. Installige enne .NET framework ja siis Rational.

Lugege faili: