24.08.2015 SEE LEHEKÜLG ON SULETUD! KOGU SELLEL LEHEKÜLJEL OLEV INFORMATSIOON ON MITTEAKTUAALNE!

Aine uus kodulehekülg koos aktuaalse informatsiooniga asub http://maurus.ttu.ee/347

11.05.2015 Kui aine on deklareeritud avatud ülikoolis täiendusõppurina, siis peab eksamile registreerumiseks valima ÕISi töökohaks õppur(avatud ülikool) ning sellel töökohal valima Sooritused->Teadmiste kontrollile registreerumine.

02.05.2015 Teatele lisatud failis on informatsioon 2015. aasta kevadise eksamisessiooni ja lisaeksamisessiooni ajal õppeainetes "Andmebaasid II" (IDU0230) ja "Andmebaaside programmeerimine" (IDU0120) toimuvate eksamite kohta.

25.03.2015 Ära jäävad vastuvõtud:

• Kolmapäeval 1. aprillil 2015 kell 12:00-13:00 ruumis ICT-627
• Kolmapäeval 22. aprillil 2015 kell 12:00-13:00 ruumis ICT-627

Selle asemel toimuvad vastuvõtud:

• Teisipäeval 31. märtsil 2015 kell 14:00-15:00 ruumis ICT-627
• Teisipäeval 21. aprillil 2015 kell 14:00-15:00 ruumis ICT-627

06.03.2015 Teatasin varem, et esmaspäeval 9. märtsil jääb vastuvõtuaeg ühekordselt ära ja et see toimub teisipäeval 10. märtsil. Kahjuks sunnib elu veelkord seda aega muutma.

Seega toimub vastuvõtuaeg tegelikult esmaspäeval 9. mätsil 2015 kell 12:00-13:00 ICT-627. Esmaspäeval 9. märtsil kell 14 ja teisipäeval 10. märstil kell 14 vastuvõttu ei toimu.

Vabandan segaduse eest!

19.02.2015 23. veebruaril 2015 kell 14:00-15:00 jääb seoses terves ülikoolis tööaja ümberkorraldamisega minu vastuvõtuaeg ära.

17.02.2015 Kui iseseisev töö esitada ühe nädala jooksul peale töö esitamise tähtaega, siis väheneb töö punktisumma 5 punkti võrra. Kui iseseisev töö esitada perioodil üks nädal peale esitamise tähtaega kuni semestri lõpp, siis väheneb töö punktisumma 10 punkti võrra. Miinuspunktid ei kaota ajas kehtivust.

Iseseisva töö esitamise tähtaeg 17. mai 2015.
18. mai 2015 – 24. mai 2015 esitatud töö saab hilinemise eest 5 miinuspunkti
25. mai 2015 – 15. juuni 2015 esitatud töö saab hilinemise eest 10 miinuspunkti Peale seda kuupäeva ma tööd enam vastu ei võta. Palun Teid töö esitamist mitte viimasele hetkele jätta.

22.01.2015 Lisaeksamisessioonil toimub lisaeksam õppeainetes "Andmebaasid II"/"Andmebaaside programmeerimine". Eksam toimub kolmapäeval 28. jaanuaril 2015 - ajad on ÕISis väljas (ärge palun registreeruge kaugõppe eksamiajale kell 16:00 - sellel ajal mitte-kaugõppe üliõpilased eksamit teha ei saa). Saate hakata registreeruma peale seda kui hinne või põhieksamile mitteilmumine on ÕISis registreeritud.

Kellel on esitamata projekt, siis selleks, et jõuaksin selle õigeks ajaks üle vaadata on kõige viimane esitamise aeg pühapäev 25. jaanuar 2015 kell 23:59. Kui vähegi võimalik, siis palun esitada varem.

Lisaeksamil lähevad lisapunktid endiselt arvesse.

Tuletan meelde, et alates sellest õppeaastast kehtiva korra kohaselt kehtib deklaratsioon ühe semestri. Uuesti deklareerimise eest tuleb raha maksta ja kaotate lisapunktid.

Kui teete 28. jaanuaril eksamit esimest korda, siis soovitan soojalt registreeruda kella 11:00 eksamile, et ebaõnnestumise korral oleks võimalik samal päeval veelkord eksamit teha.

04.01.2015 Need, kes praegusest kuni semestri lõpuni oma projekti esitavad saavad kahjuks 10 miinuspunkti. Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et hindamismudel näeb ka ette võimaluse teenida lisapunkte. Seega, näiteks, kui Teie projektis on kuus või rohkem korrektset, sisulist ja vajalikku funktsiooni/protseduuri (ei arvesta trigeri funktsioone) ning neli või rohkem korrektset, sisulist ja vajalikku trigerit, siis saate selle eest kokku 13 lisapunkti, mis hilinemisega kaotatud punktid juba kuhjaga kompenseerib. Samas rõhutan, et sellise hulga rutiinide tegemine ei ole kohustus, vaid kõigest võimalus.

22.12.2014 PostgreSQL andmebaaside kontrolliks (eeldusel, et andmebaas on apex.ttu.ee serveris) mõeldud päringute käivitamiseks on valminud uus liides, mida saab kasutada SIIN. Lisaks testidele saab seal ka päringuid ükshaaval käivitada.

Kui keegi seda kasutab ja leiab puuduseid/probleeme või on ettepanekuid, kuidas seda veel paremaks teha, siis kirjutage mulle palun selle kohta! Igasugune tagasiside on väga teretulnud.

Uue veebiliidese autor on Marko Vanaveski, kes teeb seda oma bakalaureusetööna.

21.12.2014 Mul on välja pakkuda bakalaureusetöö ja magistritöö teemasid (jälgige nimekirja, see võib aja jooksul täieneda).

Täpsemalt lugege selle lingi tagant.

Vaadake ka kataloogist Lõputööd hästi kirjutatud andmebaaside-teemaliste lõputööde näiteid.

Lõputöö juhendamine on kahepoolne protsess. Juhendatavale peab teema südamest huvi pakkuma ja ta peaks soovima tööd teha maksimaalselt heale tulemusel. Juhendaja peab seda huvi nägema ning olema ka näinud varasema õppetöö ajal. Kui sellist "keemiat" ei ole, siis ei saa kahjuks ka juhendamisest asja.

20.12.2014 Välja on pandud kõik loengute ja harjutuste materjalid, loengute lindistused (kataloog Kohustuslikud materjalid/Loengud), kordamisküsimused eksamiks (kataloog Kohustuslikud materjalid/Loengud)). Eksamiks valmistudes peab lugema Kohustuslikud materjalid alamkataloogides olevaid materjale.

Kataloogis Tulemused on tundides saadud lisapunktide viimane seis. Kui leiate vigu, siis andke palun teada.

Kordan üle, et Mittekohustuslikud materjalid alamkataloogides olevaid materjale ei pea eksamiks valmistudes lugema.

19.12.2014 Semestri alguses lubasin, et võtame kasutusele PostgreSQL 9.4 Paraku tuli PostgreSQL 9.4 ametlikult välja alles 18. detsembril 2014. Seega jääb apex.ttu.ee serverisse PostgreSQL 9.3 vähemalt semestri lõpuni .

PostgreSQL 9.4 täiendab näiteks JSON tüüpi andmetega seotud funktsionaalsust ning nendega tehtavate operatsioonide jõudlust. Samuti tõstan täiendustest esile suurenenud võimalusi vaadete kaudu andmeid muuta ning muudatusi kontrollida.

19.12.2014 Tähtaeg projekti esitamiseks on 20. detsember 2014 kell 23:59.

17.12.2014 Palun Teil kirjutada sissejuhatuse lõppu, millises rakenduse failis/moodulis on kasutajanimi, mille abil rakendus loob ühenduse andmebaasisüsteemiga ja milline kasutajanimi see on. Oracle APEX korral ei pea seda tegema, sest APEX kasutab sisemist kasutajat.

Stiilinäide näiteprojektist: Andmebaasisüsteemiga ühenduse loomiseks kasutatav kasutajanimi (oppejoud_vastuvotud) on kirjutatud mooduli Refreshing algusesse (konstandi username väärtuseks).

16.12.2014 Kui Teie rakendus on veebirakendus ja üles pandud serverisse või kui Teie rakendus on tehtud MS Accessis, siis mul selle vaatamisega probleeme ei ole.

Kui Teie rakendus on vaja installeerida kasutaja arvutisse, siis see on probleem, sest minu tööarvutisse uue tarkvara lisamine on õiguste piirangute tõttu aeganõudev ja takistatud. Seega, kui rakendus vajab kasutaja arvutis mingeid lisaprogramme pole kahjuks muud teha, kui peate tulema rakendust eksamisessiooni ajal vastuvõtuajal ette näitama. Oma projekti tulemuse saate teada alles pärast seda.

Ükskõik millises vahendis on rakendus tehtud - tähtajaks tuleb Maurusesse üles laadida selle rakenduse lähtekood (Oracle APEXi korral eksportimise tulemus). Muidu pole tõestatud, et rakendus oli õigeks ajaks valmis. MS Accessi puhul ei saa lähtekoodi saata - saadate rakenduse faili. Accessi puhul tuleb mulle saata *.mdb või *.accdb laiendiga fail, mitte *.mde või *.accde laiendiga fail.

16.12.2014 Teemas 5 oli juttu isukuandmete kaitse seadusest ja sellest, et seadus sätestab, millised on delikaatsed isikuandmed. Riigi infosüsteemi haldussüsteemist RIHA on võimalik vaadata, millised riigi registrid sisaldavad milliseid delikaatseid isikuandmeid Valige "Riigi infosüsteem => Andmeobjektid => Andmeobjekti otsing".

15.12.2014 Tegin hindamismudelisse viimased muudatused. Kes on tööd kenasti juhendite järgi teinud ja mulle vahepeal ette näidanud pole vaja muretseda - Te pole ilmselt neid vigu teinud. Info muudatuste kohta leiate mudeli juures olevast muudatuste dokumendist.

13.12.2014 apex.ttu.ee serveris on PHP (5.5.3) olemas.

apex.ttu.ee serveris tuleb veebirakenduse failid paigutada kataloogi /usr/local/apache2/htdocs alamkataloogi.

Kui loote seal näiteks oma rakenduse jaoks kataloogi rakendus, siis rakenduse veebiaadress on: http://apex.ttu.ee/rakendus/

11.12.2014 Arusaamatuste vältimiseks kirjeldan veelkord kuidas kujuneb hinne:

lõplikud punktid =

projekti punktid (max 60 punkti + hindamismudelist tulenevad lisapunktid) +

testi punktid (max 40 punkti) +

tundides saadud lisapunktid.

Lõplikud punktid taandatakse TTÜ hindamisskaalale.

Eksisteerib kaks lävendit, mis tuleb positiivse hinde saamiseks ületada:

• projekti punktid - peab saama 31 punkti või rohkem
• testi punktid - peab saama 20 punkti või rohkem

Tundides saadud lisapunktid ei aita otseselt neid lävendeid ületada (aitavad kaudselt, sest mida rohkem olete semestris kaasa töötanud ja tagasisidet saanud, seda paremaks muutub projekt). Need lisapunktid lähevad arvesse eraldi komponendina ja aitavad tõsta lõplikku punktisummat (eeldusel, et lävendid on ületatud).

11.12.2014 Lisalugemist teema 9 kohta. Mõlemad on väga head raamatud.

Relatsiooniline andmemudel (mitte ajada segi SQLiga)
Date, C.J., Darwen, H. (2007). Databases, types, and the relational model. 3rd ed. China Machine Press

NoSQL süsteemid
Sadalage, P.J., Fowler, M. (2013) NoSQL distilled : a brief guide to the emerging world of polyglot persistence. Upper Saddle River (N.J.)

11.12.2014 Oluline neile, kes teevad rakenduse MS Accessis ja ei ole ODBC andmeühendust veel oma arvutis tööle saanud. Täpsustasin kirjeldust. Lugege palun lisatud faili.

09.12.2014 Kasutaja sisestab kasutajanime sisselogimise vormi (Sissereg).

Moodulis Refreshing on deklareeritud globaalne muutuja sisseloginu.

See muutuja väärtustatakse VBA koodis, mis käivitub vormil Sissereg nupule Jätka vajutamisel (sündmus On Click)

Vormil nagu näiteks Loo_vastuvott on sündmusprotseduur On Activate, mis käivitub vormi aktiveerumisel ning mis kirjutab muutuja sisseloginu väärtuse vormil olevasse tekstivälja (Sisseloginud kasutaja).

Vormi Loo_vastuvott taga on kood, mis demonstreerib kuidas kutsuda välja andmebaasis loodud funktsiooni. Sellele antakse ühe argumendina ette sisseloginud kasutaja kasutajanimi.

07.12.2014 Tean, et mõned Teist teevad oma iseseisva töö projekti rakenduse Javas. Teile lugemiseks:

1. 10 tavalist viga, mida Java arendajad teevad SQLi kirjutamisel
2. Veel 10 tavalist viga, mida Java arendajad teevad SQLi kirjutamisel

05.12.2014 Eksamiks peate loomulikult läbi töötama kõik slaidid, kuid selleks harjutustunniks on kindlasti vaja läbi töötada kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid olev slaidikomplekt SQL_DML_keele_lausete_taitmine_Oracle_naitel_IDU0230_2014.ppt

05.12.2014 Kui soovite apex.ttu.ee serveril asuva PostgreSQL andmebaasi poole pöörduda TTÜ võrgust, siis võite kasutada porte 5432 (vaikimisi PostgreSQLi port) või 7301.

Kui soovite apex.ttu.ee serveril asuva PostgreSQL andmebaasi poole pöörduda väljastpoolt TTÜ võrku, siis peate kasutama porti 7301. Seega, kui teete oma arvutis ODBC andmeühenduse spetsifikatsiooni, siis viidake seal pordile 7301.

05.12.2014 Kasutaja, kellena Oracle APEX suhtleb andmebaasisüsteemiga, on andmebaasis automaatselt loodud. Seda ei ole vaja muuta ning talle õiguseid jagada.

Seega üliõpilased, kes teevad rakenduse Oracle APEXis, ei pea oma projekit jaoks looma looma rakendusele vastavat kasutajat ning jagama sellele õiguseid.

Enda projektis kirjutate jaotistesse: 6.14Rollid ja kasutajad 6.15Õiguste jagamine

, et töö spetsiifikast tulenevalt ei ole vaja rolle/kasutajaid luua ning õiguseid jagada.

04.12.2014 Näide selle kohta, kuidas andmete hulk sundis muutma ühes tabelis ühe veeru tüüpi. Enne oli tüüp INTEGER, peale muudatust BIGINT.

04.12.2014 Kuna töökuulutuses otsitakse head SQL tundjat, siis panen selle siia:

Dekanaadi poole pöörduti Myjar ettevõttest ja nad otsivad IT teadmistega inimest, kes tunneks hästi Pythonit ja Javascripti ning teaks, kuidas koostada keerulisi ja optimeeritud päringuid SQL andmebaasides.

MyJar on alustamas aruandluslahenduse arendamist. Meie soov on seda teha kasutades Python Django ja JS Highcharts vahendeid. Kuigi meil on kompetents olemas, ei ole meie inimestel piisavalt muude tööde kõrvalt aega, et kogu uut lahendust ise teostada. Sellest tulenevalt otsime me mõneks kuuks inimest(inimesi), kes saavad meid selles aidata. Üheks heaks võimaluseks oleks seda projekti teha koostöös TTÜ-ga, kus mõni üliõpilane võiks projekti kasutada praktikas või baasiks oma diplomitööle. Projekti esimese etapi hinnanguline kestvus on 2-3 kuud ja meil on soov sellega alustada uue aasta algusest. Meil on omalt poolt andmeanaüütikud, kes oskavad kasutada neid platvorme ja juhendavad kogu projekti teostust. Samuti on võimalus osaleda scrum arendustiimi igapäevases töös.

Kellel on huvi, siis pöörduge TTÜs Elena Kirt poole, kes on karjääri- ja nõustamistalituses praktika- ja töövahenduse koordinaator Tel. 620 3583 / 5656 8035
elena.kirt@ttu.ee

04.12.2014 Täiendasin ülesande 9 kirjeldust järgneva mõttega. Kui olete MS Accessis kasutaja tuvastamise ülesande lahendanud, siis vaadake palun see järgneva jutu valguses üle.

Minge vormi Sissereg disainivaatesse, kustutage sellelt üleliigne informatsioon ja tõmmake vormi väiksemaks (jalust (footer) ülespoole), et lõpuks näeks vorm välja umbes selline nagu teatele lisatud failis. Kasutajanimesid ja paroole ärge sellele vormile kirjutage – need tuleb panna kirja projekti sissejuhatusse.

04.12.2014 Täiendasin ülesande 9 kirjeldust järgneva mõttega. Kui olete kasutaja tuvastamise funktsiooni valmis teinud, siis vaadake palun see järgneva jutu valguses üle.

Kui kasutaja on mitteaktuaalne (nt seetõttu, et talle vastav isik on töölt lahkunud), siis ei peaks see kasutaja saama süsteemi sisse logida (funktsioon peaks tagastama FALSE). Seega, kui olete andmebaasi disaininud nii, et selles saab registreerida iga kasutaja (või sellele vastava isiku) hetke seisundi, siis arvestage kasutaja tuvastamise funktsioonis ka sellega. Olgem ausad, "päriselus" peaks andmebaas olema disainitud nii, et selliste andmete registreerimine on võimalik. Siiski ei saa välistada, et projekti andmebaasis selliseid andmeid ei ole – selle aine kontekstis pole vaja hakata seda võimalust juurde lisama. Kui andmebaasis saab märkida kasutajaid mitteaktuaalseks, tuleb funktsioonis sisalduvas päringus otsida kasutajaid, kes ei ole "mitteaktuaalne" seisundis.

30.11.2014 TTÜ raamatukokku on saabunud kaks eksemplari raamatust

Burns, L. (2011). Building the agile database : how to build a successful application using agile without sacrificing data management. Westfield (N.J.) : Technics Publications.

See on hea raamat. Soovitan! Paljud seal kirjeldatavad põhimõtted on Teile andmebaaside ainetest tuttavad. Loodan, et selle raamatu lugemine annab Teile kinnitust ja julgustust, et nende jälgimine on mõistlik, võimalik ja kasulik ka tänapäeva moodsa agiilse (paindliku) süsteemiarenduse käigus.

Raamatus palju käsitlemist leidev loogiline andmemudel on sisuliselt sama kui andmebaaside ainetes käsitletud detailne kontseptuaalne andmemudel.

30.11.2014 Foneetilisi algoritme saab kasutada näiteks suguvõsauuringutes, et otsida sarnase kõlaga perekonnanimega inimesi. Need inimesed võivad olla omavahel sugulased. Võibolla panid dokumentide väljaandjad vanal ajal nime kirja kuulmise järgi ning seetõttu on erinevate inimeste nimed sarnase kõlaga, kuid erineva kirjapildiga.

Sarnase probleemiga puutuvad kokku paljud ajaloouurijad. Toon näiteks tsitaate:

• "Omaette tõsiseks probleemiks on isikunimede moonutamine vene keelde transkribeerimisel, kuna nimed said tihti üleskirjutatud vaid kuulmise järgi." (allikas).
• "Kalmisturaamatusse kanti andmeid sageli mitte dokumendi alusel vaid kuulmise järgi, seega võis viga olla juba kalmisturaamatus" (allikas).

Soundex algoritmi kasutatakse mõnedes (ingliskeelsetes) riikides piiriturvalisuse tagamisel. Inimesel võib olla võltsitud dokument, millel kasutatakse tema pärisnimele (mis võib olla huvipakkuvate isikute nimekirjas) kõlalt lähedast nime. See võib viia väga kummaliste tagajärgedeni nagu kirjutatakse siin.

Foneetilisi algoritme saab ka kasutada selleks, et otsida ühes ja samas süsteemis või üle erinevate süsteemide inimesi, kes esinevad ja teevad seal tegusi veidi erinevate nimede all (nt broneerivad mitme erineva, kuid üsna sarnase nime all lennupileteid - viide). Veel üheks näiteks on, et süsteemis, kus klient ei pea tellimuse tegemiseks ennast identifitseerima, vaid sisestab iga kord isikuandmed uuesti, võib ta erinevate tellimuste puhul kogemata või meelega teha nime sisestamisel vea. Mõnda foneetilist allgoritmi realiseerivat funktsiooni kasutava päringu abil saab need erinevad tellimused omavahel "kokku viia".

30.11.2014 Kataloogis Aine korraldus on dokumendis Eksam_IDU0230_IDU0120_2014.pdf väljas informatsioon eksami kohta.

NB! Ärge registreerige ennast palun kaugõppe eksamiaegadele (õhtul kell 15:30 ja 16:00) - nendel aegadel päevase õppe üliõpilased eksamit teha ei saa!!!

30.11.2014 Iseseisva töö esitamise tähtaeg on 20. detsember 2014 (kaasa arvatud). Iseseisva töö alguses PEAB olema peatükk "Sissejuhatus", kus on järgmised punktid (vaadake palun ka näidet vastuvõtuaegade näiteprojekti algusest).

• Kui kasutate töös PostgreSQLi, siis PostgreSQL andmebaasi nimi - ma eeldan ja ootan, et andmebaas on pandud apex.ttu.ee serverisse.
• Kui kasutate töös Oraclet, siis Oracle skeemi nimi (st Teie kasutajanimi C##TUD...) ning Teie Oracle parool - ma eeldan ja ootan, et kasutate apex.ttu.ee Oracle andmebaasi.
• Veebirakenduse korral selle URL.
• Kui teete rakenduse kasutades MS Accessi, siis millises MS Accessi versioonis on rakendus loodud. NB! Esitatav MS Accessi rakendus peab töötama ingliskeelse MS Access 2013 keskkonnas (kui teete oma rakenduse mõne muu MS Accessi versiooniga tuleks seda TTÜ arvutiklassis testida)!!
• Kui teete veebirakenduse kasutades Oracle APEXit, siis ka tööruumi (workspace) nimi, rakenduse nimi ning samuti rakenduse URL.
• Kui tegemist on kasutaja arvutisse pandava rakendusega, mis pole tehtud MS Accessis, siis selle täpne installeerimise juhend.
• Loodud rakendusse sisselogimiseks vajalik kasutajanimi ja parool.
• Kommentaar, millise kasutaja töökoha Te realiseerisite.
• Kirjeldus selle kohta, kus ja millal pöördub Teie loodud rakendusprogramm andmebaasis loodud protseduuride/ funktsioonide poole.
• Info selle kohta, millises rakenduse failis/moodulis on kasutajanimi, mille abil rakendus loob ühenduse andmebaasisüsteemiga ja milline kasutajanimi see on. Oracle APEX korral ei pea seda tegema, sest APEX kasutab sisemist kasutajat.

Nõutud sissejuhatuse või selle osade puudumine tähendab saadavate punktide arvu vähendamist!!! (vaadake hindamismudelit)

NB! Palun ODBC andmeühendust kasutava rakenduse puhul kasutada andmeühenduse spetsifikatsiooni (ingl data source) nimena PostgreSQL_yhendus. See on sama nimi, mis arvutiklassides.

Iseseisev töö tuleb esitada elektrooniliselt kasutades aine veebipõhist õppekeskkonda. Tuleb saata nii dokumentatsioon, CASE vahendi (näiteks Rational Rose) failid (mitte pildifailid) kui ka rakenduse failid (vajalikud on nii käivitatavad failid kui ka lähtekood!!). Kui teete tööd mitmekesi, siis peab dokumendi saatma üks üliõpilane! Iseseisva töö esitamiseks valige õppekeskkonna parempoolsest menüüst "Tudeng->Ülesanded" ning avanenud leheküljelt ülesanne "Iseseisva töö esitamine". Lugege enne failide saatmist ülesande tekst korralikult läbi ja järgige täpselt juhiseid!

Saadetavad iseseisva töö dokumendid tuleb zipiga kokku pakkida. Eraldi tuleks saata iseseisva töö dokument, CASE vahendiga koostatud mudelid ja rakenduse fail(id). Oracle APEXi kasutamise korral tuleks saata rakenduse importimisel saadav fail. Iseseisva töö dokument võib olla *.doc, *.docx või *.rtf (ärge palun pdf-e saatke).

Kui teete tööd mitmekesi, siis peab iseseisva töö failid saatma üks üliõpilane. Ühe saadetava faili suurus võib maksimaalselt olla umbes 1,5MB! Kui fail on suurem, võib failid kuhugi serverisse üles riputada ja saata õppejõule vaid veebiaadressi.

Peale faili saatmist kontrollige, kas faili saatmine õnnestus!!! Peale faili saatmist tekib leheküljele sellele failile viitav hüperlink. Klõpsake selle parempoolse hiire nupuga ja valige "Save Target As". Salvestage fail tagasi oma arvutisse. Kui see õnnestub ja faili saab seejärel avada, siis on ka saatmine õnnestunud.

Failide korrektne õppejõule saatmine on üliõpilase vastutus. Kui failid pole serverile jõudnud, siis tähendab see, et tööd pole esitatud. Töö loetakse esitatuks peale kõigi nõutud failide korrektset saatmist

Iseseisva töö punktisummad pannakse lehele, mille kaudu saadeti dokumendid.

• 21. detsember 2014 – 27. detsember 2014 esitatud töö saab hilinemise eest 5 miinuspunkti
• 28. detsember 2014 – 31. jaanuar 2015 esitatud töö saab hilinemise eest 10 miinuspunkti

Juhul, kui iseseisva töö rakendus on tehtud kasutades vahendeid, mis nõuavad täiendava tarkvara installeerimist õppejõu arvutisse või mõnel muul põhjusel õppejõu arvutis korrektselt ei tööta, siis võib osutuda vajalikuks rakenduse oma arvutist ette näitama tulemine (ingliskeelse MS Access abil tehtud rakenduse või veebirakenduse korral ei ole selline ette näitama tulemine vajalik). Rakendust saab näidata eksamisessiooni ajal, vastuvõtuaegadel ning selles tuleb eelnevalt õppejõuga kokku leppida. Kõik nõutud failid peavad olema ikkagi eelnevalt esitatud, et õppejõud saaks need üle vaadata. Kui töö failid on esitatud õigeaegselt, siis ei põhjusta selline hilisem näitamine punktide arvu vähendamist hilinemise eest.

Iseseisva töö hindamine toimub kasutades hindamismudelit, mis on kataloogis Aine korraldus. Õppejõud täidab Exceli faili ja saadab selle autoritele (palun pange e-maili aadressid tiitellehele).

Tahaksin eriti juhtida tähelepanu järgmisele hindamismudeli punktile:

Dokumendis on tsitaadid, mis pole pandud jutumärkidesse ja viidatud. Selle eest saab 5 miinuspunkti.

TTÜ raamatukogu poolt pakutav juhendmaterjal kasutatud materjalidele viitamise kohta.

Kellele see tundub vähe, või kes arvab, et tänu suurele lisapunktide arvule võib ta esitada projekti hilinemisega ja kaotada punkte, siis neile tuletan meelde, et projekt peab ületama lävendi (31 punkti või rohkem) ja tundides saadud lisapunktid seal arvesse ei lähe. Lisapunktid aitavad Teil (võibolla märkimisväärselt) tulemust parandada, kui lävendid on ületatud.

29.11.2014 Eksamiks peate loomulikult läbi töötama kõik slaidid, kuid selleks harjutustunniks on kindlasti vaja läbi töötada kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid olev slaidikomplekt Trigerid_reeglid_IDU0230_2014.ppt

23.11.2014 20. novembri loengus toimus üliõpilastelt kursuse kohta tagasiside küsimine Muddy Cards põhimõttel. Panin küsitluse tulemused ning omapoolsed kommentaarid mõnedele tõstatatud probleemidele välja kataloogi Aine korraldus. Sellist meetodit kasutatakse ka näiteks Rootsi ülikoolides.

NB! 2014-11-24 lisatud kaks arvamust "Andmebaasid II" projekti kohta.

14.11.2014 Eksamiks peate loomulikult läbi töötama kõik slaidid, kuid selleks harjutustunniks on kindlasti vaja läbi töötada kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid olev slaidikomplekt Oracle_APEX_IDU0230_2014.ppt

14.11.2014 Unustasin vaadetega seoses juhtida ülesandes tähelepanu ühele väga olulisele asjaolule. Sellega seoses palun vaadata uuesti serverisse üles pandud ülesannet 6 - lehekülje 5 alguses olevat esimest punkti. Palun seda teha ka nendel, kes on ülesande 6 juba ära lahendanud.

14.11.2014 Kui Te ei saa harjutustunnis oma tööle piisavat tähelepanu, sest samal ajal on tunnis veel väga palju üliõpilasi, siis võiksite tulla tundidesse, kus üliõpilasi on vähem. Väga vähe üliõpilasi on kolmapäeval kell 12:00 toimuvas tunnis. Suhteliselt vähe üliõpilasi on esmaspäeval kell 10:00 ja neljapäeval kell 10:15 toimuvates tundides.

11.11.2014 Täiendasin kataloogis Aine korraldus olevat harjutustundide ajakava dokumenti.

Tõstsin seal esile mõtte, et kõige kohta, mis on materjalides mittearusaadav või raske peab küsima.

08.11.2014 Eksamiks peate loomulikult läbi töötama kõik slaidid, kuid selleks harjutustunniks on kindlasti vaja läbi töötada kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid olevad slaidikomplektid:

• PostgreSQL_operaatorid_funktsioonid_1_IDU0230_2014.ppt
• PostgreSQL_funktsioonid_2_IDU0230_2014.ppt
• Oracle_rutiinid_PL_SQL_keel_IDU0230_2014.ppt
• Andmebaasi_kapseldamine_IDU0230_2014.ppt

Juhin tähelepanu, et harjutustunni slaidikomplektides on koodinäited enamasti slaidiga seotud märkmete lehel. Uurida tuleb nii slaide kui märkmelehtedel olevat infot.

06.11.2014 Ühel üliõpilaste grupil oli probleem Rational Rose andmebaasi disaini mudeli riknemisega. Probleem (vähemalt ajutiselt) kadus, kui mudelis eemaldati skeemi (schema) nimest ##.

Seega palun ärge igaks juhuks kasutage skeemi nimedes # märke. Näiteks skeemi nime C##TUD5 asemel kasutage nime TUD5.

31.10.2014 Üks hea koht Oracle kohta käivatele küsimustele vastuse saamiseks on Ask Tom lehekülg. Selle taga on Oracle ekspert Thomas Kyte, kes on kirjutanud ühed kõige paremad raamatud Oracle kohta nagu näiteks see. Sellel lehel esitavad inimesed üle maailma küsimusi Oracle kohta, neile vastatakse ning vastuste põhjal tekib sageli pikk diskussioon koos täiendavate (koodi)näidetega.

Lugege näiteks täpsustust Oracle andmepuhvri kohta. Võibolla ma ei seletanud seda teemat loengus piisavalt arusaadavalt.

31.10.2014 Eksamiks peate loomulikult läbi töötama kõik slaidid, kuid selleks harjutustunniks on kindlasti vaja läbi töötada kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid olevad slaidikomplektid:

• Domeenid, vaated, sünonüümid.
• SQL andmekäitluskeele lausete näiteid Oracle ja PostgreSQL põhjal.

Juhin tähelepanu, et harjutustunni slaidikomplektides on koodinäited enamasti slaidiga seotud märkmete lehel. Uurida tuleb nii slaide kui märkmelehtedel olevat infot.

31.10.2014 Kui olete tunnis saanud valmis ülesanded 2, 3, 4 ja 5, siis jätkake palun järgnevate iseseisva töö alajaotiste valmistegemisega (osutatud järjekorras).

• 3.2.1.2Tabelite kirjeldus
• 3.2.1.3Domeenide detailsed kirjeldused
• 3.2.1.4Tabelite detailsed kirjeldused
• 4Süsteemi tehniline arhitektuur
• 5.2Andmemahtude hinnang
• 5.5Indeksid
• 5.1Transaktsioonanalüüs (ühe Teie arvates sagedasti käivituva transaktsiooni kohta; lõppu on kohustuslik kirjutada analüüsist tulenevad soovitused; Soovitustest tulenevalt võite soovida täiendada nt indekseid)
• 3.1.1Realiseeritavad töökohad
• 3.1.2Reaalsete kasutusjuhtude kirjeldused (tuleb kirja panna omal valikul üks kasutusjuht; ekraanipildid võite võtta kevadisest prototüübist)

Saate täiendavalt punkte vastavalt sellele, kui palju valmis jõuate. Selleks, et võimalikult palju valmis jõuda, soovitan jagada ülesanded projekti osaliste vahel ja teha neid dokumente paralleeltööna.

NB!Andmebaasis loodavad domeenid ei pea olema üks-ühele vastavuses domeenidega, mis on kirjeldatud "3.2.1.3Domeenide detailsed kirjeldused". Sellest tulenevalt võivad dokumendis domeene kirjeldada ka üliõpilased, kes teevad projekti Oracles. Domeeni mõte dokumendis on samasugune nagu domeeni mõte andmebaasis – aitab spetsifikatsiooni lühemalt kirja panna ning tekib üks koht, kus muudatuse tegemine mõjutab kõiki sarnaste omadustega veerge.

NB!Hindamismudelis on kirjeldatud viga "Dokumendis on tsitaadid, mis pole pandud jutumärkidesse ja viidatud", mille eest saab 5 miinuspunkti. Arvesage palun sellega oma projekti tegemise juures.

26.10.2014

PostgreSQL

SELECT 'Õnne Pärl'~'^([a-zA-Z]|[[:space:]])+$' AS tulemus;
Tulemus: FALSE

SELECT 'Õnne Pärl'~'^([[:alpha:]]|[[:space:]])+$' AS tulemus;
Tulemus: TRUE

Oracle

DECLARE
result BOOLEAN;
BEGIN
result:=REGEXP_LIKE('Õnne Pärl', '^([a-zA-Z]|[[:space:]])+$');
IF (result=true) THEN
dbms_output.put_line('TRUE');
ELSE
dbms_output.put_line('FALSE');
END IF;
END;
/
Tulemus: FALSE

DECLARE
result BOOLEAN;
BEGIN
result:=REGEXP_LIKE('Õnne Pärl', '^([[:alpha:]]|[[:space:]])+$');
IF (result=true) THEN
dbms_output.put_line('TRUE');
ELSE
dbms_output.put_line('FALSE');
END IF;
END;
/
Tulemus: TRUE

Märkide klassid.

24.10.2014 Eksamiks peate loomulikult läbi töötama kõik slaidid, kuid selleks harjutustunniks on kindlasti vaja läbi töötada kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid olev slaidikomplekt domeenide, vaadete ja sünonüümide kohta.

23.10.2014 Teatavasti saavad Oracles enamik identifikaatoreid (nt tabelite ja kitsenduste nimed) olla maksimaalselt 30 baidi suurused. See veebipõhine vahend pakub võimaluse suurust kontrollida.

21.10.2014 Palun Teil võimalusel vastata hiljemalt 24.10.2014 SELLELE KÜSITLUSELE ootustest tööle ja tööandjatele.

Sellega aitate Te kaasa ühe üliõpilase magistritöö koostamisele ning ühtlasi aitate kaasa selle valdkonna kohta paremate teadmiste tekkimisele, mis pikas perspektiivis võiks ka ühiskonda paremaks muuta.

20.10.2014 Kui Teil on vähegi võimalik, siis oleks väga kena kui teeksite 27. oktoobril algava nädala harjutustunni alguseks ülesanded 2 ja 3 kodus valmis (kui Te pole neid harjutustunnis valmis jõudnud). Siis saate hiljemalt selles harjutustunnis alustada ülesande 4 lahendamisega.

18.10.2014 Lisasin Abi => Korduvad küsimused alla kaks andmebaaside kavandamise kohta käivat korduvat küsimust ja nende vastused.

18.10.2014 Trööstiks kõigile, kellel on olnud raskusi kitsenduste nimetamisega.

17.10.2014 Hea interaktiivne ülevaade selle kohta:

1. miks tundlike andmetega infosüsteemis ei tohiks paroolid olla andmebaasis avatekstina,
2. mida kujutab endast SQL süstimise (SQL injection) rünnak,
3. miks MD5 ei sobi enam paroolide räsiväärtuste leidmiseks,
4. miks on parooli räsiväärtuse leidmisel vaja kasutada soola ja pipart.

Kui plaanite hoida paroole andmebaasis, siis ei tohi need olla avatekstina, leidmiseks ei tohiks kasutada tavalist MD5 algoritmi ning tuleks kasutada soola.

Selles artiklis selgitatakse, mida kujutab endast "vikerk aare tabelil" põhinev rünnak paroolide räsiväärtuste vastu. Selle lugemine peaks aitama veel paremini mõista, miks on parooli räsiväärtuse leidmisel oluline kasutada soola!

Veel parem aga on andmebaasipõhine andmete turvalisuse tagamise lahendus, mille korral igale rakenduse kasutajale vastab andmebaasi kasutaja. See on näiteks realiseeritud siin.

12.10.2014 Hea meeldetuletus kuue PostgreSQL poolt pakutava kasuliku funktsionaalsuse kohta.

10.10.2014 Eksamiks peate loomulikult läbi töötama kõik slaidid, kuid selleks harjutustunniks on kindlasti vaja läbi töötada kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid olev slaidikomplekt arvujada generaatorite kohta. Kui hakkate täiendama genereeritud SQL koodi, siis on Teil seal vaja ka võtta kasutusele arvujada generaatorid surrogaatvõtmete genereerimiseks.

06.10.2014 Kui keegi jättis "Andmebaasid I" lisaeksamile registreerumata, sest polnud vabu kohti, siis nüüd lisasin kohti juurde ja saab veel registreeruda. Kui tahate tulla sellele eksamile ja avastate, et kohad on täis, siis andke palun teada - kindlasti leiame vaba koha.

03.10.2014 Kataloogis Tulemused on väljas praeguseks kogutud lisapunktid. Kui olen kellegi punkte valesti arvestanud, siis andke palun teada.

Esimese korra puhul sai punkte rohkem. Edaspidi näeb punktide jaotamine välja nii, et need, kes lahendavad tunniks mõeldud ülesande tunni lõpuks täielikult ja korralikult ära saavad kolm punkti, kes ei lahenda, kuid töötavad kogu tunni korralikult saavad kaks punkti. Kes lahendab ülesande kiiresti ja õieti ära, saab õppejõult suuliselt täiendavaid ülesandeid seoses oma projektiga, mille lahendamine annab omakorda punkte.

03.10.2014 Kas Oracle andmebaasi saab laadida andmeid ka muul viisil kui väliste tabelite kaudu?

Vastus: Jah saab, kasutades SQL*Loader vahendit.

Milleks on hea Oracle kitsenduse seisund DISABLE VALIDATE?

Vastus: Kui kitsendus luuakse sellises seisundis, siis andmemuudatuste korral kitsenduse kontrolli ei toimu, kuid tabelis olemasolevad andmed peavad olema kitsendusega kooskõlas - vastasel juhul kitsendust ei looda.

Tsitaat Oracle dokumentatsioonist: "This feature is most useful in data warehousing situations, because it lets you load large amounts of data while also saving space by not having an index. This setting lets you load data from a nonpartitioned table into a partitioned table using the exchange_partition_subpart clause of the ALTER TABLE statement or using SQL*Loader. All other modifications to the table (inserts, updates, and deletes) by other SQL statements are disallowed."

Ühesõnaga, tabelis olevad andmed peavad kitsendusele vastama, kuid uute andmete lisamisel kontrolli ei teostata. Andmeid saab sellisesse tabelisse lisada just SQL*Loader abil.

27.09.2014 Kataloogis CASE: Enterprise Architect õppevideod on väljas õppevideod Enterprise Architecti kasutamise kohta - videod kõigi andmebaaside ainetes nõutud mudelite loomise kohta.

Samuti on täiendatud kataloogi esimest faili, kus on nüüd info kuidas migreerida Rational Rose abil tehtud mudelid Enterprise Architect abil tehtud projekti. Pean ütlema, et just andmebaasi tehnilise kavandamise seisukohalt on RR Data Modeler vahendis mitmed asjad mugavamad kui EAs. Seega pole üleminek kindlasti mitte kohustuslik.

24.09.2014 Seni kuni wifi läbipääs korralikult tööle ei hakka, seni peab TTÜ majas Enterprise Architecti installeerimise failide allalaadimiseks ja litsentsi laenutamiseks oma sülearvuti kaabliga TTÜ võrku ühendama. Igas arvutiklassis peaks õppejõu laua juures olema ka üks vaba võrgukaabli ots, mis on tavaliselt õppejõu sülearvutile mõeldud. Seda otsa ei pea ära sikutama. Installeerimise failid võib ka arvutiklassi arvutisse tõmmata ning sealt mõnel muul viisil oma arvutisse ümber tõsta.

22.09.2014 Kui saate video vaatamisel veateate:

ERROR:Unable to process language file located at: language/ru.xml
The file is either missing or corrupt.

, siis ilmselt on probleem selles, et veebilehitseja on vene keelne. Lahendus oleks kasutada inglise keelset veebilehitseja. Ehk siis peaksite ära muutma keele sätted.

GoogleChromes saaks korda kui võtta Настройка и управление Google Chrome Настройки ->Показать дополнительные настройки -> Языки ->Настройка языков и способов ввода ja võtate kasutusse inglise keele (англиский (США)).

21.09.2014 Minult on küsitud, kas minu soovitatav lähenemine andmebaaside projekteerimisele on olemuselt "monumentaalne" ning vastav kose mudelile. Tõmban selge joone minu poolt soovitatavate praktikate ning teiselt poolt andmebaaside kursuste ülesehituse ja nendes õppeainetes koostatava dokumentatsiooni hulga vahele.

Praktikaid nagu kiire leidmine, kontseptuaalse andmemudeli mustripõhine loomine, kasutusjuhtude tuletamine olemitüüpide elutsüklite kirjeldustest, kontseptuaalsest andmemudelist teisendusreeglite abil loogilise andmemudeli genereerimine, loogilisest andmemudelist füüsilise andmemudeli genereerimine, füüsilisest andmemudelist koodi genereerimine, saab edukalt rakendada nii kose mudeli kui iteratiivse mudeli järgimise korral ja teha seda väga erinevates arendusmetoodikates (sealhulgas paindmetoodikad). Ma ei paku konkreetset metoodikat, vaid praktikaid, mida saab kasutada väga erinevates metoodikates.

"Andmebaasid I" ja "Andmebaasid II" ainetes kipub töö kulgema nii nagu läbiksite kummaski aines ühe iteratsiooni. Iteratsiooni sees kulgevad tegevused umbes nii nagu näeb ette kose mudel, selle vahega, et varasematesse etappidesse saab tagasi pöörduda ja nõuded võivad iteratsiooni jooksul täpsustuda. Rõhutan, see ei pea nii olema. Kui soovite, võite oma projekti viia läbi Scrumi või mõne muu paindmetoodika põhimõtetest lähtuvalt. See on projektimeeskonna sisene otsus.

Mis puudutab dokumentatsiooni hulka, siis jah, seda on ilmselt rohkem kui peate oma töökohal koostama. Põhjus on hariduslik - erinevaid mudeleid "läbikirjutades" saate nendest ettekujutuse ja saate ka parema ettekujutuse kavandatavast süsteemist. Kui infosüsteemi kavandamine ja realiseerimine on Teile suhteliselt uus asi, siis see on kindlasti kasulik. Tulevikus oma projekte tehes saate teha nendest mudelitest oma valiku. Mina soovitan Teil kindlasti leida äriarhitektuuri (allsüsteemid), luua kontseptuaalse- ja füüsilise (andmebaasisüsteemi-spetsiifilise) andmemudeli ning põhiolemitüüpide elutsüklite kirjeldused (seisundidiagrammid). Samuti soovitan vähemalt andmete modelleerimiseks kasutada CASE vahendit, kuna kontseptuaalsest andmemudelist füüsilise andmemudelini jõudmine ja füüsilisest andmemudelist andmebaasikeele lausete genereerimine on hästi arenenud ja see aitab reaalselt aega kokku hoida.

20.09.2014 Kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid/Slaidid on slaidikomplekt baastabelite ja süsteemikataloogi kohta, mis tuleb Teil enne tundi tulekut iseseisvalt läbi töötada. Tuleb lugeda nii slaididel kui märkmelehtedel olevat infot. Mittekohustuslike materjalide all on huvilistele harjutamiseks ka ülesanne.

Harjutustunnis peab olema kaasas oma iseseisva töö projekti kõige viimane versioon (dokumendifail, mudelite fail/failid).

18.09.2014 Mainisin loengus raamatut:

Guernsey III, M., 2013. Test-Driven Database Development. Unlocking Agility. Addison-Wesley. 315 p.

Sellele raamatule lisa pakkuv veebileht on siin. Seal on koodinäited ja viited teemakohasele artiklile ning ettekandele.

17.09.2014 Reedel 26.09.2014 jääb minu vastuvõtt 14:00-15:00 erandkorras ära ja selle asemel toimub see samal päeval kell 16:00-17:00 ruumis ICT-627. Vabandan võimalike ebamugavuste eest!

16.09.2014 Oktoobri lõpus saab selles aines teha lisaeksamit. See on mõeldud kõigile nendele kehtiva deklaratsiooniga üliõpilastele, kes on seda ainet juba mõnel varasemal semestril deklareerinud. Täpsemalt lugege teatele lisatud failist.

15.09.2014 Kataloogis Praktika juhendid/CASE: Enterprise Architect õppevideod on fail, milles on kirjas info, kuidas üliõpilased saavad soovi korral Enterprise Architect CASE vahendi oma sülearvutitesse. Nii "Andmebaasid I" kui "Andmebaasid II" sobib kasutada ka Rational Rose CASE vahendit.

Uus 2014-09-17 lisas Tarmo Veskioja (tema koordineerib litsentside jagamist), et litsentsi laenamiseks peaks arvuti olema kaabliga TTÜ võrgus. Wifi abil võibolla ei tööta.

15.09.2014 Nendele, kes tulevad harjutustundi isikliku arvutiga - kolmandas harjutustunnis kaasatöötamiseks peab Teil olema oma arvutis installeeritud Oracle SQL Developer.

12.09.2014 Tähtajaga 19. september 2014 tuleb registreerida iseseisva töö teema, rakenduses realiseeritav töökoht, esialgne kasutatavate vahendite valik ja üliõpilased, kes seda tööd üheskoos teevad.

Iseseisva töö registreerimiseks valige õppekeskkonna vasakpoolsest menüüst
"Tudeng->Ülesanded" ning avanenud leheküljelt ülesanne "Iseseiseva töö registreerimine".

Ühte tööd võib teha koos kuni kolm inimest. Kui teete tööd mitmekesi, siis peab teema ja tegijate andmed registreerima ainult üks tegijatest. Kutsun üles kõiki, kes teevad projekti üksinda, koonduma ja tegema projekti kahekesi või kolmekesi. 18. septembri loengus üritan üksinda projekti tegijaid teiste projektidega kokku viia.

Nimetan järgnevalt ka mõningaid tüüpilisi probleeme vastustes ja loodan, et Te väldite neid.

1. Teisi andmebaasisüsteeme peale PostgreSQL ja Oracle iseseisva töö tegemiseks kasutada ei saa.
2. Oraclet ja MS Accessi on raske koos kasutada ja seega ei sobi MS Access Oracle andmebaasi rakenduse tegemiseks.
3. Oracle Application Express vahendi abil ei saa teha PostgreSQL andmebaasi kasutamiseks mõeldud veebirakendust.
4. Rational Rose ei ole rakenduse tegemise vahend, vaid on modelleerimisvahend.
5. Oracle SQL Developer ei ole rakenduse tegemise vahend, vaid on andmebaasi haldamise/programmeerimise vahend.

12.09.2014 Harjutustunnis kerkis küsimus Oracle andmebaasis salvestatavates stringides olevate märkide kodeeringu kohta. Kirjutasin selle kohta dokumendis "Ülevaade Oracles kasutatavade tüüpide VARCHAR2 ja NVARCHAR2 erinevusest", mis on kataloogis Mittekohustuslikud materjalid/Iseseisev harjutamine/Näited/Oracle.

11.09.2014 Kataloogis Mittekohustuslikud materjalid/Loengud on W.W. Royce artikkel kose mudeli kohta, millest loengus juttu oli.

07.09.2014 Panin kataloogi Mittekohustuslikud materjalid/Materjalid(2013) kordamisküsimused 2013. aasta eksamiks.

06.09.2014 Saamaks juurdepääsu serverile apex.ttu.ee, tuleb täita esimene punkt ülesandest "Ülesanne 1", mis on kataloogis Kohustuslikud materjalid/Harjutustunnid.

01.09.2014

1. TTÜ raamatukogu pakub juurdepääsu EBL : Ebook Library kataloogi kuuluvatele raamatutele (viidatud lehelt saate lugeda kuidas raamatutele ligi pääseda).

IT Akadeemia toel on järgnevad andmebaaside teemalised EBL e-raamatud TTÜ-le päriseks ostetud! Olen neid kõiki ise lugenud ja julgen soovitada! Leiate need raamatud kui keskkonda logimise järel sisestate otsingusse raamatu nime.

• Lightstone, S.S., Teorey, T.J., Nadeau, T., 2010. Physical Database Design : the database professional's guide to exploiting indexes, views, storage, and more.
• Molinaro, A., 2009. SQL Cookbook.
• Celko, J., 2010. Joe Celko's SQL for Smarties : Advanced SQL Programming.

2. Sellest keskkonnast võib leida hulgaliselt kursuse teemasid käsitlevaid e-raamatuid (raamatud Oracle, PostgreSQL, andmebaaside (füüsilise) disaini kohta).

01.09.2014

Üliõpilaste töökeskkond:

1. Oracle Application Express (Oracle APEX): http://apex.ttu.ee:8000/apex/apex_login
2. PostgreSQL phpPgAdmin: http://apex.ttu.ee/andmebaas/

Application Express abil tehtud rakenduste näiteid:

1. Töötajate andmebaas (rakenduse tegemiseks kulus umbes 30 minutit)
   (kasutajanimi: testkasutaja
   parool: 1234)
2. Koristajate andmebaas
   (kasutajanimi: testkasutaja
   parool: 1234)
3. Seisundimuudatuste realiseerimise näide
4. APEXiga kaasa tulev näiterakendus
   (kasutajanimi: testkasutaja
   parool: 1234)

PHP rakenduse näide:

1. Teadetetahvel - sisselogimiseks on vaja kasutada apex.ttu.ee PostgreSQL kasutajanime ja parooli.

NB! apex.ttu.ee serveris tuleb PHP rakendus paigutada kataloogi /usr/local/apache2/htdocs alamkataloogi.
Kui loote seal näiteks oma rakenduse jaoks kataloogi rakendus, siis rakenduse veebiaadress on: http://apex.ttu.ee/rakendus/

Abivahendid:

1. StarUML CASE vahendil põhinev lahendus, mis võimaldab StarUML abil koostada SQL-andmebaasi disaini mudeleid ja genereerida nendest PostgreSQLi jaoks mõeldud SQL koodi (kaasa arvatud mõningate keerukamate kitsenduste jõustamiseks vajalik kood). Idee on, et mudelis saab deklareerida kitsenduse vajaduse ning generaator oskab selle deklaratsiooni alusel koodi genereerida.
2. apex.ttu.ee serveris olevate PostgreSQL andmebaaside kvaliteedi kontroll - sisselogimiseks on vaja kasutada apex.ttu.ee PostgreSQL kasutajanime ja parooli.
3. Erinevad tarkvaravahendid PostgreSQL andmebaaside projekteerimiseks, programmeerimiseks ja haldamiseks. Nimekirjas on nii vaba tarkvara kui ka kommertstarkvara.
4. Iseseisvas töös nõutud tehnilise arhitektuuri joonise võib esitada kui UML evitusskeemi (deployment diagram). Kataloogis Rational Rose õppevideod on video kuidas seda Rational Rose abil luua. Selle joonise võib aga ka koostada kasutades vaba tarkvara Archi, mis on mõeldud ettevõtete arhitektuuri modelleerimiseks.

Dokumentatsioon:

1. Tigu lahkamas, ehk ekskursioon UNIXi maailma
2. PostgreSQL (9.3) dokumentatsioon
3. Oracle 12c Release 1 dokumentatsioon
4. Ask Tom on koht kust leiab vastuseid paljudele küsimustele Oracle kohta. Ühtlasi on see keskkond näide Oracle Application Express kasutamise kohta.
5. Oracle Application Express
6. Oracle Application Express foorum
7. Pistikprogrammid e pluginad, mida saab kasutada Oracle APEXI abil tehtud rakenduste funktsionaalsuse suurendamiseks.
8. Mõned videod, mis demonstreerivad APEX 4.1 kasutamist.

Lisainfo:

1. Suur hulk soovitusi ja näpunäiteid andmebaaside programmeerijatele
2. Visioon, kuidas üles ehitada andmete haldamiseks mõeldud süsteeme

01.09.2014 Iseseisva töö projekti tegemiseks võib kasutada PostgreSQL andmebaasisüsteemi kui ei või kasutada MySQL andmebaasisüsteemi. Mõlemad on väga populaarsed andmebaasisüsteemid. Kindlasti tekib Teil küsimus, millised on PostgreSQL eelised võrreldes MySQLiga.

Internetis on väljas 2012. aasta juunis Rob Conery poolt Norwegian Developers Conference konverentsil peetud ettekande salvestus. Ettekande esimesed 15 minutit demonstreerivad väga ilmekalt MySQLi puuduseid. SIIN ja SIIN on videos välja toodud puuduste jätkuarutelu.

Soovitan vaadata kogu ettekannet, sest seal tutvustatakse mõningaid huvitavaid PostgreSQLi pakutavaid võimalusi.

• Alates 14:30 Multiversioon konkurentsjuhtimine (selle kohta on ka üks eksami küsimus).
• Alates 20:30 Tabelite loomine pärimise kaudu ja selle kasutamine suure tabeli sektsioonideks jagamiseks.
• Alates 26:30 Foreign Data Wrapper (võimalus teha päringuid paljudest välistest andmeallikatest).
• Alates 29:30 Andmetüübid (näitena käsitleti timestamp with timezone tüüpi, massiivitüüpe, liittüüpide loomise võimalust).
• Alates 44:30 on kokkuvõtte PostgreSQLi eelistest - hind (PostgreSQL on tasuta; vaadake võrdluseks Oracle hinnapakkumist), jõudlus, salvestusruumi kokkuhoid, väljalasete sagedus, sobivus ettevõtte infosüsteemides kasutamiseks.

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et PostgreSQLi näol on tegemist andmebaasisüsteemiga, mis pakub Oracle ja Microsofti andmebaasisüsteemidele väärikat konkurentsi ning mida saab väga edukalt kasutada ka suurtes ettevõtte infosüsteemides ning riigi infosüsteemides.

PostgreSQLi kasutab näiteks Skype. Veel üheks PostgreSQLi heaks omaduseks on laiendatavus - SIIT leiate ülevaate laiendustest, mida Skype kasutab/arendab.

01.09.2014 PostgreSQL andmebaasisüsteemi kasutava kahekihilise klient-server süsteemi loomiseks läheb vaja PostgreSQL ODBC draivereid. Valige kõige hilisem versioon. Milline draiver valida ja kuidas andmeühendust seadistada lugege palun teatele lisatud failist.

PostgreSQL andmebaasiga töötamiseks võib kasutada tasuta pakutavat programmi pgAdmin. Kuna serveris on PostgreSQL (9.3), siis tuleb kasutada pgAdmin versiooni 1.18. Varasemad versioonid ei sobi.

Oracle andmebaasiga töötamiseks soovitan kasutada Oracle poolt pakutavat programmi Oracle SQL Developer (arvutiklassides on versioon 4.0; ülikooli serveriga ühenduse loomisel SID= orcl). Tarkvara on tasuta, kuid selle allalaadimiseks tuleb ennast registreerida.

Juhul, kui teete iseseisvat tööd Oracle andmebaasisüsteemi põhjal, võib andmebaasi projekteerimiseks kasutada Oracle SQL Developer Data Modeler tarkvara (arvutiklassides on versioon 4.0). See vahend on palju võimalusterohkem kui Rational Rose. Tarkvara on tasuta, kuid selle allalaadimiseks tuleb ennast registreerida.

apex.ttu.ee serveriga SSH ühenduse loomiseks võib kasutada programmi PuTTY. Samuti võib mitte-kommerts otstarbel kasutada SSH Secure Shell klienti versiooni 3.2.

apex.ttu.ee serverisse failide ülekandmiseks ja sealt failide allalaadimiseks võib kasutada programmi WinSCP.

Programmikoodiga töötamiseks sobib hästi tekstiredaktor SciTe või Notepad++.

PHP rakenduste genereerimiseks võib kasutada SQL Maestro koodigeneraatorit PostgreSQL jaoks ja SQL Maestro koodigeneraatorit Oracle jaoks.

01.09.2014 Vaadake palun, et deklareerite oma õppekavasse kuuluva (õige koodiga) aine.

Uute õppekavade (IABB02/09, IAPB02/09, IASM02/09) järgi õppijad peavad deklareerima õppeaine Andmebaasid II (IDU0230).

Õppeaine Andmebaaside programmeerimine (IDU0120) peavad deklareerima üliõpilased, kes õpivad vanade õppekavade (IABB02/02, IAPB02/02, IASM02/02) järgi.

Õppeaine Andmebaasid II (IDU0230) sisu/korraldus/nõudmised on täpselt samad, kui õppeaines Andmebaaside programmeerimine (IDU0120).

01.09.2014 Leheküljele ligipääsemiseks tuleb ennast registreerida.

• Kui kasutate http://maurus.ttu.ee lehekülge esmakordselt, siis valige õppeaine leheküljel menüüst Üldist=> Ainele registreerumine. Täitke vorm ja vajutage nupule "Registreeri".
• Kui juba olete õpikeskkonnas mingile ainele registreerunud, siis siis valige Mauruse esilehel menüüst Üldist=>Minu konto ja lisage enda aktiivsete lehekülgede hulka õppeaine: "Andmebaasid II (IDU0230) ja Andmebaaside programmeerimine (IDU0120) (sügis 2014)" Ärge unustage vajutada "registreeri ainele".

Registreerumise järel peate ootama kuni õppejõud teie juurdepääsu õiguse kinnitab.