Kodulehed Valitud koduleht:IDU5570 - Protsessitehnika infosüsteemide arendamisel (IDU0191) Logi sisse
Üldist
Pealehe teated
Aine tutvustus
Registreerumine
Kõik teated
Vastuvõtuajad

Teadmiste kontroll
Otsing
Materjalid
2017_Sügis
Loengud
Harjutused
Praktika_2005
2008
2006 Praktika
2007
2009
2010
2011
2012
2013
2015_Sügis
Tudeng
Oma andmed
Ülesanded
Personaalsed teated
Abi
Korduvad küsimused
Helpdesk
Mitmesugust
Olulised viidad
ÕPPEAINE “INFOSÜSTEEMIDE ARENDUSTEHNOLOOGIA” IDU 5570 PROGRAMM

ÕPPEAINE  IDU5570 “INFOSÜSTEEMIDE ARENDAMISE TEHNOLOOGIA”  PROGRAMM

 

Aine võtmasõnad

 

·         Infosüsteemide arendamine

·         Arenduskeskkond

·         Arendusprotsess

·         Protsessitöö

·        Protsessimudel

·        Protsessikarkass

·        Unifitseeritud protsess (UP/RUP)

·        Protsessi tööriistad

·        Protsessinõuded

·        Protsessikomponendid

·        Protsessi kohandamine (customization)

·        Protsessi publitseerimine

  • Protsessi veebisait

 

Lühiülevaade

 

Selles aines käsitletakse infosüsteemide arenduskeskkondi ja arendusprotsesse (protsessitööd). Antakse raamid protsessitöö meetodite ja praktikate mõistmiseks organisatsiooni infosüsteemi arendamise kontekstis. Tegemist on valikainega, mis käsitleb kasvava tähtsusega probleemvaldkonda, millele infosüsteemide õppekavades pole seni veel piisavalt katet olnud.  Aine on suunatud eelkõige (tulevastele) infosüsteemide arendusspetsialistidele, kuid on oma organisatsioonilise konteksti tõttu kasulik ka juhtimisspetsialistidele. Ainel on teoreetiline ja praktiline pool. Teoreetiline pool hõlmab sissejuhatust ning kolme põhiosa. Sissejuhatus selgitab protsessitöö põhimõisteid. Esimene osa annab ülevaate erinevatest lähenemistest protsessitööle ning võrdleb neid omavahel. Teises osas analüüsitakse ja õpetatakse sügavamalt ühte  UML põhist mudelitega juhitavat protsessitöö keskkonda. Kolmandas osas käsitletakse mitmeid täiendavaid teemasid. Praktiline pool hõlmab protsessitöö kõiki põhiaspekte katva miniprojekti läbiviimist ja kaitsmist.

 

Aine eesmärgid:

 

Aine läbinud tudeng peab olema võimeline:

 

·        Mõistma ning selgitama erinevaid süsteemiarenduse käsitlusi ja mudeleid

·        Mõistma ning selgitama põhilisi lähenemisi protsessitööle

·        Kasutama traditsioonilisi ja/või objektorienteeritud modelleerimistehnikaid protsessimudelite arendamiseks, mida saab rakendada konkreetse (reaalse või hüpoteetilise) infosüsteemi arendusprojekti(de)s.

·        Analüüsima nõudeid konkreetse infosüsteemi arendusprotsessile

·        Kohandama olemasolevaid protsessimudeleid uute arendusolukordada (projektide) jaoks

·        Kasutama konkreetseid tööriistu protsessimudelite arendamisel ja kohandamisel

·        Hindama arendatud protsessimudeleid nii organisatsiooni vajaduste kui ka olemasolevate protsesside/mudelite suhtes.

 

 

Maht

 

3,5 AP, 2-0-2

 

Õppejõud

 

lektor Mart Roost

 

Eeldusained

 

Objektorienteeritud modelleerimine (kohustuslik)

Meeskonnatöö

Infosüsteemide strateegiline analüüs

 

Õppeaine sisu

 

Sissejuhatus protsessitöösse. Põhimõisted: süsteem, protsess, protsessitöö. Seosed põhimõistete vahel. Protsess kui põhimõiste kvaliteedijuhtimises. Infosüsteemi arendusprotsess.

 

Produkti ja protsessi mõõde süsteemis. Zachmani raamistiku rakendamine ja laiendamine põhimõistete jaoks. Arendusruumi mõiste protsessitöö kontekstis.

 

Motivatsioon protsessitöö jaoks. Põhilised lähenemised protsessitööle.

Erinevad protsessitüübid. Protsessitöö lähenemiste sõltuvus protsessitüüpidest.

 

Mudelitega juhitav protsessitöö. Erinevad lähenemised: traditsiooniline struktuurne lähenemine, objektorienteeritud lähenemine, muud lähenemised.

Protsessikarkass vs. protsessimudel. Traditsioonilise protsessikirjeldamise puudused. Protsessi objektorienteeritud spetsifitseerimine. Karkassi kohandamine (customization).

 

Protsessitöö unifitseeritud protsessis (UP). UP ülevaade. Traditsiooniline vs. agiilne vaade UP-le.

 

UP Keskkonna distsipliin kui protsessitöö. Protsessi kohandamine. Mittekohustuslikud artifaktid. Arendusjuhtum (Development Case).

 

Protsessitöö tööriistad ja keskkonnad. CASE vahendid ja karkassid protsesside modelleerimiseks ja kohandamiseks. Protsessi publitseerimise vahendid. Process Workbench

 

Protsessitöö näidiskeskkonna (Rational Process Workbench) ülevaade. Selle keskkonna põhielemendid (protsessimudelid, komponentmudelid, sisufailid, protsessi veebisaidid).

 

Protsessitöö näidiskeskkonna semantilise mudeli (metamudel) ülevaade (protsessielemendid, dünaamikaspetsifikatsioonid, protsessikomponendid).

 

Mudelihaldus protsessitöö keskkonnas (mudeli struktureerimine, paketid, nähtavus). Protsessimudelite tuletamine olemasolevatest protsessimudelitest. Protsessi sisu haldamine. Protsessi publitseerimine.

 

Objektorienteeritud tehnikate ja praktikate rakendamine protsessidele (varieeruvuse saavutamine, liideste kasutamine protsessimudelites, pärimise ja operaatorite ülelaadimise kasutamine; protsessimudelite lahutamine ja ühendamine).

 

Protsessi vajaduste analüüs (productivajadused vs. protsessivajadused). Protsessi hindamine ja parendamine. Protsessimeetrikad. Tegevusuuring (Action Research)

 

Protsessimudelite realiseerimise aspektid. Protsesside koostamine teenuste baasil. Tellija/Täitja suhe protsessitöös (ja) infosüsteemide arendamisel.

 

Protsessitöö sotsiaalsed ja organisatsioonilised aspektid. Vaade protsessist kui igapäevasest (inim)probleemide lahendamisest. Vaade protsessist kui pinnalekerkivast struktuurist süsteemitöö praktikas.

 

 

Harjutustunnid / Praktiline töö

 

Harjutustundides toimub konkreetse protsessitöökeskkonna (Process Workbench) kasutamaõppimine ning praktilise töö (miniprojekti või aineprojekti) teostamine õppejõu juhendamisel.

 

Miniprojekt / aineprojekt

 

Praktikatöö sisuks on konkreetses arendussituatsioonis rakendatava protsessimudeli koostamine ning protsessi veebisaidina publitseerimine. Alustuseks on vaja defineerida arendussituatsioon (objekt ja projekt) ning sellest tulenevad protsessinõuded. Nõutest tulenevalt koostatakse oma protsessi mudel ja sinnajuurde kuuluvad kirjeldused ning genereeritakse vastav veebisait. Võimalus on kohandada või kombineerida sobivaid olemasolevaid protsessimudeleid (baasmudeleid) või nende komponente. Tulemust hinnatakse nii vajaduste kui olemasolevate protsesside ja protsessimudelite suhtes. Hindajaiks on õppejõud ja teised tudengid.

 

Teadmiste kontroll

 

Eksam koosneb teooriaküsimus(t)ele vastamisest ning protsessi veebisaidina ning sellele aluseks oleva protsessimudelina vormistatud praktikatöö kaitsmisest. Teooria ja praktika pool on võrdse kaaluga. Hindamisskeemi täpsustatakse vastavalt tööülesannete täpsustumisele.

 

 

Põhiõpik(ud)

 

1.     C. Larman. Applying UML and Patterns: An Introduction to Object-Oriented Analysis and Design and the Unified Process. Prentice Hall, 2001

 

2.     A. Cockburn. Agile Software Development. United States of America: Addison-Wesley, 2001.

 

Täiendav kirjandus

 

1.     Rational Process Workbench Process Developer’s Guide, version 2002.05.00. http://www.rational.net/rupcenter/.

 

2.     Hruby, P.: Framework for Describing UML Compatible Development Processes, in: <<UML>>’99: Beyond the Standard, France R., Rumpe B. (editors), Springer Verlag LNCS 1723, 1999.

 

3.     N. Russo, B. Fitzgerald, J. DeGross. Realining research and practice in information systems development: the social and organizational perspective. United States of America: Kluwer Academic, 2001.

 

Metoodilised abimaterjalid

 

Aine webipõhine infosüsteem/õpikeskkond. Sinna pannakse üles ka loengute ja harjutustundide materjalid ja viited.

 

Kinnitan: