|
SISSEASTUJALE
Informaatika eriala avab lõpetanutele väga perspektiivika ja põneva töövaldkonna: infosüsteemid, arvutitarkvara programmeerimine ja IT projektide juhtimine. Informaatika ei ole lihtne eriala, kuid ta on kindlasti üks rahuldustpakkuvamaid nii vaimselt kui materiaalselt. Eriala kureerivad 2 instituuti: informaatikainstituut, kes omab selles valdkonnas aastatepikkusi traditsioone ja 2001. aastal loodud arvutiteaduse instituut. Õppetööks on tudengitel kasutada igati kaasaegne infrastruktuur. Informaatika õppekavva on ühendatud kaks endist sõltumatut eriala – (1) informaatika ja (2) võrgurakendused. Sellest ka õppekava spetsialiseerumised: 1. Infosüsteemid ja tarkvaratehnika Spetsialiseerumist eristab kontsentreerumine kahele lahutamatult seotud valdkonnale: * infosüsteemide arendamine (infotöö ja süsteemitöö, infosüsteemide projekteerimine, arendusprotsess, arendamise tehnoloogiad, arhitektuur, projektijuhtimine jms.) * tarkvara disain ja realiseerimine (andmebaasid, programmeerimine, objektorienteeritud disain, interneti arhitektuur ja realiseerimine, komponenttehnoloogiad, tarkvara kvaliteet ja standardid jms.) 2. Võrgurakendused ja loogika Spetsialiseerumist eristab kontsentreerumine kahele üksteist täiendavale, sümbioosis olevale alustalale: * võrgutarkvarale (Java, internet, hajutatud süsteemide ehitamine, protokollid, administreerimine) * intelligentsetele süsteemidele ja formaalsetele meetoditele (loogika, formaalsed spetsifitseerimis-, tuletamis- ja verifitseerimismeetodid, tehisintellekt). Spetsialiseerumised algavad bakalausreuseõppe 4. semestrist. Bakalaureusekavas on väga suur osa valdkonna ühisõppel ja spetsialiseerumiste ühisõppel. Bakalaureuseõpe Olulisemad ühisained: Programmeerimise põhikursus, Algoritmid ja andmestruktuurid, Võrgurakendused I: html, scriptid, Objektorienteeritud programmeerimine Javas, Andmebaaside projekteerimine, Rakendusarhitektuurid I, Sissejuhatus infosüsteemidesse jt. Spetsialiseerumiste olulisemad ained: 1. Rakendusarhitektuurid I, Kontseptuaalne süsteemianalüüs, Veebiteenused ja internetilahenduste arhitektuur, Operatsioonisüsteemid jt. 2. Kasutajaliidesed võrgutehnoloogia baasil, Hajussüsteemide tehnoloogia, Loogiline programmeerimine, Loogika arvutiteaduses jt. Magistriõpe Spetsialiseerumise olulisemad ained: 1. Infosüsteemide arendamise tehnoloogia, Infosüsteemide strateegiline analüüs, Objektorienteeritud disain, Meeskonnatöö infosüsteemide arendamisel, Intelligentsed süsteemid, Süsteemiarhitektuurid, Tarkvara kvaliteet ja standardid, Projektijuhtimine, Multimeedia, Mängude programmeerimine jt. 2. Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude administreerimine, Formaalsed meetodid, Teadmiste otsing, formaliseerimine ja hoidmine, Tehisintellekti algoritmid, Rakendusliku loogika süvakursus, Hübriidsüsteemid jt. Lõpetanute tegevusvaldkondi: tarkvarafirmad, asutuste ja ettevõtete IT-osakonnad. Elukutsed: süsteemianalüütik, süsteemidisainer, süsteemiarhitekt, programmeerija, õppejõud jt. Eriala perspektiiv Eriala teeb huvitavaks asjaolu, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on pidevas tormilises arengus. See tähendab üha uusi põnevaid tehnilisi ja tarkvaralisi lahendusi, mis loob olukorra, kus informaatikute tööl ei näe lõppu. Hetkel on Eestis ja ka välismaal tohutu informaatikute defitsiit. Eesti IT-firmad ja maailma mastaabis tuntud Eestis loodud tarkvarafirmad Skype ja PlayTech vajavad sadu uusi süsteemiarendajaid ja programmeerijaid aastas. Euroopa ekspertide hinnangul on EUs lähiajal puudu ca 500 tuhat infosüsteemide ja tarkvara arendajat. See tagab lõpetajatele töötasud, mis ei jää alla finantssektori omadele ja kohati ületab neid. Äriinfotehnoloogia Tõuke käesoleva eriala avamiseks andsid meile vestlused mitmete Eesti suuremate IT-firmade juhtidega. Meilt küsiti, kas Tehnikaülikool valmistab ette IT-spetsialiste, kes suudaksid orienteeruda ka äris, luua firma IT-strateegiat ja uusi IT-lahendusi, mis müüvad ning kes suudaksid neid ka müüa? Praegu toimub väga intensiivne üleminek infoühiskonda. Infoühiskonnas on võtmesõnadeks globaliseerimine, virtuaalsed võrgud, teadmised kui tootlikud jõud, digitaliseerimine, millede üheks väljundiks on e-kommerts. Uutes tingimustes saavad edukad olla sellised ettevõtted, kes suudavad oma IT-strateegia ühitada äristrateegiaga, kiirelt ja paindlikult ära kasutada uusi infotehnoloogia võimalusi oma ettevõtte digitaalse strateegia väljatöötamisel, samuti luua ning arendada innovaatilisi IT-tooteid ja teenuseid. Äriinfotehnoloogia erialal õpetatakse lisaks informaatikale ka uue majanduse edasiviivate jõudude aluseid. Käsitlus lähtub nii infotehnoloogia kui ka majandusteaduse kaasaegsetest suundadest. Õppekava väljatöötamisel tutvusime paljude välismaiste analoogiliste õppekavadega. Bakalaureuseõpe Olulisemad ained: Programmeerimise põhikursus, Sissejuhatus infosüsteemidesse, Võrgurakendused I, Veebiteenused ja internetilahenduste arhitektuur, Kontseptuaalne süsteemianalüüs, Orgnisatsiooni digitaalne strateegia ja äriprotsesside modelleerimine, Interaktiivne turundus, Majandusarvestuse alused, Organisatsiooni ja juhtimise teooriad jt. Magistriõpe Olulisemad erialaained: Elektroonilised turud ja e-kaubanduse mudelid, Inimressursside juhtimine, Rahandusotsused, Infosüsteemi strateegiline analüüs, Infosüsteemide strateegiline arendamine ja juhtimine, Andmeaidad, CRM- ja ERP-süsteemid, Kirjutamise ja esinemise alused, Intelligentsed süsteemid, Tarkvara kvaliteet ja standardid, Projektijuhtimine jt. Lõpetanute tegevusvaldkondi: tarkvarafirmad, asutuste ja ettevõtete IT-osakonnad. Lõpetajad võivad töötada IT-juhina, süsteemianalüütikuna, süsteemidisainerina, IT-müügijuhina ja internetilahenduste väljatöötajana. Suuremate ettevõtete IT-juhid peaksid mõningatel juhtudel läbima ka doktoriõppe. Eriala perspektiiv Infosüsteemide ja tarkvaraarendus on jõudmas uute lahenduste massilise rakendamise faasi. Püsima jäävad firmad, kelle äristrateegiat toetab kaasaegne IT-strateegia. See loob eeldused uute äriliste ideede ja lahenduste ellukutsumiseks, olulisimaks märksõnaks on ja jääb innovaatika. Firmade püsima jäämiseks tuleb selle äriprotsesse pidevalt optimeerida ja kaasajastada, üha enam viiakse rutiinne tegevus arvutitele, suurema paindlikkuse saavutamiseks tuleb erinevaid infosüsteeme integreerida. Eelkirjeldatu on oluline tööpõld äriinfotehnoloogidele, sest uusi lahendusi, protsesse, süsteeme ja tooteid tuleb planeerida, disainida, arendada, juurutada, arendust juhtida ja pidevtoimimises hoida. Euroopa ekspertide hinnangul on EUs lähiajal puudu ca 500 tuhat infosüsteemide ja tarkvara arendajat. See tagab lõpetajatele ka kõrged palgad, mis on võrreldavad finantssektori omadega. Informaatika mitteinformaatikutele (ainult magistriõpe) Magistriõppe eriala informaatika mitteinformaatikutele on mõeldud nendele TTÜ-s või mistahes muus ülikoolis omandatud mitte-infotehnoloogiaalase bakalaureusekraadi omanikele, kes järgmisel haridusnivool soovivad omandada magistrikraadi informaatika alal. Tegu on nn ümberõppega eesmärgiga saada süstemaatilisi teadmisi sellest, kuidas oma põhiteadmiste valdkonna probleeme lahendada uutmoodi, innovaatiliselt, infotehnoloogia kaasaegseid lahendusi kasutades. Samuti on teretulnud sel erialal oma teist magistridiplomit omandama mitte-infotehnoloogiaalaste magistrikraadide omanikud, kes oma igapäevases tegevuses on hakanud tunnetama vajadust sügavamate ja süstematiseeritumate informaatikaalaste teadmiste järele. Mõelgem sellele, et praegusel infotehnoloogia tormilise arengu etapil valitseb infotehnoloogiaspetsialistide krooniline defitsiit, mis lähitulevikus ei lõpe. Kas ei oleks siis mõistlik omandada kahe aastaga vajalik lisaharidus, mis võimaldab teil oma põhitegevuse keskkonnas muutuda defitsiitse kutseliste infotehnoloogide abi tarbijast ise selle abi andjaks ja tegevuse suunajaks oma töökeskkonna kaasajastamisel? Olulisemad erialaained Eriala informaatika mitteinformaatikutele õppekavas on õppeaineid üld-, alus-, põhi-, ja eriõppe moodulites (moodulite nimetused peaksid olema tuttavad bakalaureuseõppe ajast). Üldõppe aineid on üks - teadusvõõrkeel. Alusõppe moodulis on samuti vaid üks õppeaine: diskreetne matemaatika, mis teeb õppuri tuttavaks tänapäeva arvutustehnikale orienteeritud matemaatika ning loogilise mõtlemise meetoditega. Põhiõppe moodulisse kuulub viis kohustuslikku õppeainet: programmeerimise põhikursus, objektorienteeritud programmeerimine Javas, andmebaaside projekteerimine, kontseptuaalne süsteemianalüüs, arvutivõrgud. Eriõppe moodulis on 3 kohustuslikku ainet ja 14 valikainet. Kohustuslikud on: infosüsteemi strateegiline analüüs, infosüsteemi projekti juhtimine, objektorienteeritud disain. Valikainete loetelus on (1) kursused: algoritmid ja andmestruktuurid, operatsioonisüsteemid, võrgurakendused I, sissejuhatus andmeturbesse, andmebaasirakenduste programmeerimine, tarkvara kvaliteet ja standardid, veebiteenused ja internetilahenduste arhitektuur, kommunikatsiooniteenuste arendus sissejuhatus infosüsteemidesse, infosüsteemide arendamise tehnoloogia; (2) kolm projekti: infosüsteemide strateegiline analüüs, infosüsteemide arendustehnoloogia, tarkvara kvaliteet ja standardid; (3) eriseminar magistrantidele. Pakutavatest valikõppeainetest teeb valiku üliõpilane ise, arvestades oma tulevase või olemasoleva töökoha vajadusi, vastavalt oma huvideringile, võttes kuulda õppejõudude ja tööturusituatsiooni uurijate soovitusi või lähtudes muudest aspektidest. |