tagasi üles

Põhiõppeained võib jagada kahte liiki:

• informaatika üldkursus, mis koosneb eri osadest (informaatika I, II, III; informaatika majandusüliõpilastele, informaatika magistrantidele) ja mille õpetamisega on seotud suurem osa õppetooli õppejõududest;
• mitmesugused programmeerimisained (mõistet programmeerimine on siin kasutatud selle sõna avaras tähenduses). Viimaste hulka kuuluvad programmeerimise süvendatud kursused informaatikaerialadele ja spetsialiseeritud kursused teistele erialadele , erinevad programmeerimistehnoloogiaained, operatsioonisüsteemide kursus, arvutivõrkude tarkvara ained, visuaalne programmeerimine, sündmusprogrammeerimine, programmeerimine andmebaasisüsteemides ja mitmed spetsiifilised kursused. Paljude programmeerimis kursuste oluliseks koostisosaks ja tehnoloogiliseks aluseks on objektorienteeritud programmeerimine, mis on ühtlasi õppetooli peamiseks uurimissuunaks.

Teadus- ja arendustöö põhiteema on objektorienteeritud programmeerimine - selle tehnoloogia rakendamine programmeerimissiseste probleemide lahendamiseks, aga ka rakenduslike eesmärkide saavutamiseks (sündmus- ja visuaalprogrammeerimise paradigmade uurimi ne, andmetöötlussüsteemide täiustamine jne.). Arendustöös on ka edaspidi suur osakaal õppekirjanduse väljaandmises, millega õppetool on aja jooksul suures mahus hakkama saanud.

Oluliseks suundumuseks (rõhuasetuse nihkumiseks) on visuaalse programmeerimise ja visuaalsete töökeskkondade osatähtsuse suurenemine.

Teadmussüsteemide õppetooli tegevus on seotud organisatsiooni teabekapitaliga - organisatsiooni teadmistega laias mõttes. Teabekapital võib olla tänapäeva teabemahukate firmade põhiline vara, seepärast on selliste firmade eluline huvi seda kapi tali hoida, kasutada ja efektiivselt hallata. Organisatsiooni teadmiste hulka kuuluvad struktureeritud ja struktureerimata (dokumentidena antud) andmed, organisatsiooni/süsteemi ekspertsusvaldkonda kuuluvad teadmised, otsustusteadmised ja -meetodid, juhti misprotseduurid, töötajate üldised taustteadmised, firma "folkloor", tavad jne. Osa selliseid teadmisi (näiteks, hästi analüüsitav ja korrastatav andmestik) on töödeldavad traditsiooniliste infotöö meetoditega, osa nõuab uusi meetodeid (näiteks, otsustust eadmised), osa aga ei allu tänapäeva infotehnoloogia võimalustele (näiteks, töötajate üldist tüüpi teadmised ja kogemused).

Õppetooli huvitab eelpoolmainitud keskmine osa - teadmised, mis väljuvad tavatöötluse raamest, on aga siiski veel hallatavad. Seejuures tuleb silmas pidada organisatsiooni kui terviku huve ja arendust, seepärast on õppetooli uurimis-, arendus- ja õppetöö üldine kontseptsioon suunatud organisatsiooni/süsteemi teadmusbaasi kui terviku arendamisele ja haldamisele.

Arendamist on otsarbekas vaadelda koosnevana mitmesugustest faasidest, näiteks analüüsist, projekteerimisest, arendamisest, katsetamisest, kvaliteedijuhtimisest ja hooldusest (see loetelu võib olla teine). Neid faase vaadeldakse mitmesuguste kogu elutsükl it läbivate tegevuste (näiteks, dokumendi- ja konfiguratsioonijuhtimine, projekti - ja kvaliteedijuhtimine, teabesiire) taustal. Seega on õppetooli huviorbiidis potentsiaalselt väga mitmesugused teemad, mis tekivad tehnoloogiate, elutsüklite ja tegevuste lõigete või ühendustena. Seejuures tekivad lõiked peamiselt uurimistöös, kus tuleb minna kitsal alal sügavuti (näiteks, vaadelda multimeedia süsteemide arendamist ja kasutamist õpetamises), aga ühendused - õppetöös, kus tuleb anda ülevaade laiemast valdko nnast (näiteks, teha ülevaade kvaliteedijuhtimisest infotöös).

Mainitud üldist kontseptsiooni realiseeritakse konkreetsete kitsamate projektide (uurimis-, arendustöös) ja õppekursuste (õppetöös) kaudu. Esitatavate õppekursuste hulka kuuluvad loogiline programmeerimine, ekspertsüsteemid, masinprojekteerimise alused, diskreetne analüüs, formaalsed keeled, projektijuhtimine ja CASE, tarkvara kvaliteet ja standardid.

Uurimis- ja arendusprojektid on suunatud tehnoloogiate ja meetodite loomisele või täiustamisele multimeedia, ekspertsüsteemide, otsustussüsteemide, tarkvaraarenduse, kvaliteedijuhtimise ja testimise alal. Praegu on käigus järgmised teemad:

• multimeedia ja hüpertekstisüsteemide rakendamine õpetamises ja konsultatsionisüsteemides;
• tarkvarasüsteemide sünteesil põhineva arendusmeetodi tehnologiseerimine;
• teadmusbaasi arendamine ja kvaliteedijuhtimine (teadmiste hõive, modelleerimine ja kvaliteedijuhtimine info- ja teadmussüsteemides);
• agent-orienteeritud programmeerimine keeruliste inimene-masin süsteemide modelleerimiseks ja rakendamiseks;
• koostalitlusvõimeliste veebipõhiste teadmusteenuste arendus ja simulatsioon.

Üks olulisemaid ülesandeid on uute ressursside hankimine õppe- ja teadustööks. Tihe koostöö - uurimistöö, projekteerimine ja arendus, konsultatsioonid, projektijuhtimine - on mitmete Eesti ja välismaa ülikoolide ja firmadega.

tagasi üles