Kodulehed
[380] - Andmebaasid I (ITI0206) (kevad 2021)
pinned Kiirvalik Kõige olulisemate tegevuste kiirvalik
Üldist
Materjalid Materjalide kataloogid
Vaated Erinevad väljavõtted kataloogides olevatest materjalidest. Alternatiivsed juurdepääsuteed materjalidele.
Isiklik Info ainult Sulle - teised kasutajad seda ei näe
Abi Võimalus küsida õppejõult abi (nagu foorum, kus saab küsida küsimusi ja kommenteerida vastuseid)
Mitmesugust
Abi / Kasutajatugi / Andmebaasi kavandamise sisulised küsimused

Avalikud küsimused ja vastused:
Teemad:

                         
Erki Eessaar:
Kas välisteks tegutsejateks võivad olla teised infosüsteemid?
Vastus: Süsteemi välisteks tegutsejateks võivad olla teised infosüsteemid. Selle näiteks majutusasutuste valdkonnas on siseministri poolt 2017. aasta veebruaris esitatud plaan luua majutusasutuste külastajate register. Sellesse registrisse jõuaks automaatselt info kõigi Eesti majutusasutuste külastajate kohta. Registris toimuksid automaatsed päringud, mis otsivad riigile huvipakkuvaid isikuid (nt tagaotsitavaid). Kui vasteid ei saada, kustutakse inimese info omakorda ööpäeva jooksul. Plaani elluviimisega jätkati 2019. aasta sügisel, kui esitati turismiseaduse muutmise eelnõu, mis sellist registreerimist ette näeb. Eelnõu seletuskiri ütleb, et "Eelnõuga ei laiendata registreerimisel esitatavate majutusteenuse kasutajate andmete koosseisu. Isikuandmete kaitse nõuete paremaks täitmiseks luuakse majutusteenuse kasutajate andmekogu."

"Tänavu (2019) üheksa kuuga ööbis Eesti majutusettevõtetes pea 3 miljonit külastajat, nende passiandmed kirjutati üles ja tõsteti hotellis kuhugi seifi. Kehtinuks uue seaduseelnõuga plaanitavad muudatused, oleks politsei- ja piirivalveametil juba 3 miljonit sissekannet andmebaasis, mida saaks automaatselt võrrelda 12 andmekogu sisuga, alates töölubade ja Interpoli registrist ja lõpetades kehtivate isikutunnistuste omaga." (artikkel)

Võimalik lahendus on, et iga majutusasutuse infosüsteem realiseerib klientide andmeid pakkuva veebiteenuse. Majutusasutuste külastajate registri tarkvara pöördub regulaarselt selle veebiteenuse poole ja "tõmbab" majutusasutuste andmebaasidest külastajate andmeid kesksesse registrisse (näiteks JSON või XML dokumendina). Sellisel juhul on majutusasutuste külastajate register majutusasutuse infosüsteemi üks väline tegutseja.

Eesti riigi infosüsteemi moodustavad infosüsteemid vahetavad omavahel infot X-tee andmevahetuskihi kaudu. X-tee mustrikataloogis kirjeldatakse sellist andmete "tõmbamisel" põhinevat lähenemist mustris PM1: andmete päringu teenus. Andmeid omav infosüsteem on teenuse osutaja. Andmeid omaval infosüsteemil on päringutele vastamise teenus, mida andmeid vajav infosüsteem välja kutsub.

Võimalik on ka see, et majutusasutuse infosüsteemi tarkvara võtab ise regulaarselt külastajate registri tarkvaraga ühendust ja "lükkab" sinna külastajate andmeid. Sellisel juhul ei ole majutusasutuste külastajate register majutusasutuse infosüsteemi üks väline tegutseja.

Eesti riigi infosüsteemi moodustavad infosüsteemid vahetavad omavahel infot X-tee andmevahetuskihi kaudu. X-tee mustrikataloogis kirjeldatakse sellist andmete "lükkamisel" põhinevat lähenemist mustris PM2: andmete saatmise teenus. Andmeid omav infosüsteem on teenuse tarbija. Andmeid vajaval infosüsteemil on andmete vastuvõtu teenus, mida andmeid omav infosüsteem välja kutsub.

Pange selle uudise puhul tähele ka seda, et seadustega võivad olla ette nähtud reeglid, milliseid andmeid võib/peab kui kaua säilitama. Kui hakkate mistahes infosüsteemis mõtlema funktsionaalsusele "Kustuta X", siis tuleb selliste nõuetega arvestada. "Kuigi automaatsest registrist kustuvad inimese andmed üldjuhul ööpäevaga, siis majutusasutused ise peavad plaani kohaselt inimeste infot hoidma alles kaks aastat, et ametkonnad saaks vajadusel seda hiljem kontrollida."

Rääkides keskse külastajate registri tehnilisest realisatsioonist, siis järgnev pakub välja ühe võimaliku lahenduse. Andmebaasisüsteem PostgreSQL toetab JSON ja JSONB andmetüüpe (tabelites võivad olla seda tüüpi veerud ja nendes veergudes võivad olla JSON dokumendid). Külastajate andmed laetakse veebiteenuse poolt alla ja salvestatakse dokumentidena PostgreSQL andmebaasi. Nende andmete põhjal tehakse päringuid. Kui leitakse huvipakkuv isik, siis tema andmed kirjutatakse eraldi tabelisse, kus võibolla ei ole enam JSON/JSONB tüüpi veergu, vaid selle asemel, on isiku atribuutidele vastavad andmed (eesnimi, perenimi, isikukood, ...) eraldi veergudes. Huvipakkuvate isikute otsimiseks, nende andmete eraldi tabelisse tõstmiseks ja ülevaadatud külastajate andmete kustutamiseks luuakse andmebaasis funktsioonid. Neid funktsioone on vaja regulaarselt käivitada.

Kui soovite teha regulaarselt mingit tööd PostgreSQL andmebaasis (näiteks käivitada regulaarselt funktsiooni), siis tuleb selleks kasutada operatsioonisüsteemi vahendeid. Näiteks UNIXI-laadsetes operatsioonisüsteemides saab kasutada deemonit Cron, mis vastutab automaatsete operatsioonide eest. "Deemon on tagaplaanil jooksev programm, mis teostab teatud ettemääratud operatsioone kindlate ajavahemike tagant või vastuseks mingitele sündmustele." (Vallaste, http://www.vallaste.ee/)

Majutusasutuse infosüsteemi klientide funktsionaalses allsüsteemi kirjelduses oleks kasutusjuht "Lae alla külastajate andmed", mis on seotud tegutsejaga Majutusasutuste külastajate register.




1.
Erki Eessaar:
2.
Erki Eessaar:
3.
Anonüümne:
4.
Anonüümne:
5.
Ajaloo säilitamine PostgreSQL andmebaasisüsteemis:
6.
Pull request'ide sarnase süsteemi loomine Postgres:
7.
Erki Eessaar:
8.
Erki Eessaar:
9.
Erki Eessaar:
10.
Erki Eessaar:
11.
Anonüümne:
12.
Erki Eessaar:
13.
Erki Eessaar:
14.
Erki Eessaar:
15.
Erki Eessaar:
16.
Erki Eessaar:
17.
Erki Eessaar:
18.
Erki Eessaar:
19.
Erki Eessaar:
20.
Erki Eessaar:
21.
Anonüümne:
22.
Erki Eessaar:
23.
Erki Eessaar:
24.
Erki Eessaar:
25.
Anonüümne:
26.
Erki Eessaar:
27.
Anonüümne:
28.
Erki Eessaar:
29.
Anonüümne:
30.
Erki Eessaar:
31.
Anonüümne:
32.
Anonüümne:
33.
Anonüümne:
34.
Erki Eessaar:
35.
Anonüümne:
36.
Eerik Sven Puudist: