Üldine

Informaatika õppekavade lõputööde teemad tulevad süsteemi Protsessor. Sealsamas toimub ka teemadele kandideerimine.

Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna kodulehe lõputööde üldisest alajaotusest leiate näiteks järgneva.

• Lõputöö vormistamise juhendi, sh dokumendi malli.
• Allikate kasutamise juhendi. Seal on muuhulgas kirjas, kuidas tunda ära ja vältida suurt akadeemilist pattu - plagieerimist.
• Lõputööde esitamise, avalikustamise ja säilitamise korra. Teie lõputöö (kinnise kaitsmise korral kokkuvõte) jõuab avalikku veebi. Selleks, et hiljem selle pärast endal piinlik ei oleks, tuleb töösse tõsiselt suhtuda.

Lõputööde hindamiskriteeriumid informaatika õppekavadel, mis kehtivad nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe korral ning nii informaatika kui ka äriinfotehnoloogia õppekavadel. Nende uurimine aitab selgeks saada, mida hindamisel arvestatakse ning millise tasemega tööd Teilt oodatakse.

Võimalikud uurimistöö meetodid. Siin on kahe kohta lühivideo.

• Disainiteadus (design science)
  • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Hevner, A.R., March, S.T., Park, J., Ram, S.: Design science in information systems research. MIS Quart. 28, 75-105 (2004) [viide]
  • Idee: Kavanda ja realiseeri tehis (nt programm, mudel, metoodika) ning tõesta mingil viisil selle headust. Tehist on mõtet luua vaid siis kui olete veendutud selle loomise vajalikkuses (ära leiuta jalgratast) ning tehise loomisel tuleb arvestada nii tulevaste kasutajate nõudmiste kui ka tehise valdkonna parimate praktikatega.  Järgnev on artikkel selle kohta, kuidas hinnata disainiteaduse korral loodud tehise headust.
    • Venable, J., Pries-Heje, J., Baskerville, R., 2016. FEDS: a framework for evaluation in design science research. European journal of information systems, 25(1), 77-89. [WWW] [viide]
• Tegevusuuring (action research)
  • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Brydon-Miller, M., Greenwood, D., Maguire., P.: Why action research? 9-28 (2003) [viide]
  • Idee: Planeeri sekkumine mingisse olukorda, prognoosi tulemust, vii sekkumine (korduvalt) läbi, osale aktiivselt sekkumises ja jälgi tulemusi ning lõpuks hinda, kas sekkumise tulemus vastas ootustele ning mida oleks tehtust õppida. Niimoodi võib näiteks uurida ettevõtte töökorralduse muudatuste mõju.
• Disaini tegevusuuring, tegevusele orienteeritud disain läbi kasutuse, tegevus-disain-kasutus (action design research)
  • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Sein, M.K., Henfridsson, O., Purao, S., Rossi, M., Lindgren, R.: Action design research. MIS Quart. 35, 37-56 (2011) [viide]
  • Idee: Arenda tehist ning paralleelselt ürita seda kasutusele võtta. Jälgi tehise kasutajate tööd ning arvesta nende tagasisidega tehise järgmiste versioonide arendamisel. Erinevalt disainiteadusest pole tehise hindamine eraldi etapp peale tehise valmimist, vaid see toimub tehise arendamisega samaaegselt ning selle tulemused mõjutavat tehise arendust. Kui disainiteadus on nagu koskstiilis arendus, siis disaini tegevusuuring on nagu iteratiivne arendus.

Tarkvarateadusega seotud uuringutes esitatud väidete või soovituste kvaliteedi hindamise (8-palli skaalal) (ja selle kaudu ka uuringu enese kvaliteedi hindamise) kohta on artikkel:

Le Goues C, Jaspan C, Ozkaya I, Shaw M, Stolee KT. Bridging the gap: From research to practical advice. IEEE Software. 2018 Sep 27;35(5):50-7 (2018) [viide]

Tarkvarateaduses on enamik uuringuid rakendusuuringud mis tähendab, et uuritakse kuidas mingit praktilist probleemi lahendada. Igal praktilisel probleemil on oma kontekst ja seda ei tohiks töö kirjutamisel häbeneda/tähelepanuta jätta nagu väga hästi osundab teadusartikkel:

• Basili, V., Briand, L., Bianculli, D., Nejati, S., Pastore, F. Sabetzadeh, M.: Software engineering research and industry: a symbiotic relationship to foster impact. IEEE Software, 35(5), 44-49 (2018) [viide].

Ettevõttele tarkvara loomise korral on kontekstiks ettevõte ning tulevaste kasutajate soovid, ootused ja hirmud.

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kaudu on Teil ligipääs paljudele sidusandmebaasidele, mis sisaldavad teadusartiklite täistekste (IT erialade jaoks on eriti olulised ACM Digital Library, IEEE Xplore, ScienceDirect Journals, SpringerLINK).

Google Scholar võimaldab otsida internetist teadusartikleid.

Google Scholarist otsimisel saate huvipakkuva artikli juures klõpsata Cited by ja nii näha kõiki seda tööd tsiteerivaid töid. Selle hulga piires saab omakorda teha otsinguid. Nii on võimalik suhteliselt lihtsalt enamik olulisi artikleid üles leida. Sellist otsimist nimetatakse inglise keeles forward snowballing. Selle vastandiks on uuritava artikli poolt viidatud artiklite lugemine, mida nimetatakse backward snowballing.

Chrome jaoks on olemas Google Scholari kasutamist hõlbustav pistikprogramm, kuhu on integreeritud tehisintellekti abil kokkuvõtte tegemise funktsionaalsus (vaata videot). Lisaks muudab see artiklis olevad viited teadusartiklitele linkideks, millele klõpsates avaneb lisainfo selle allika kohta.

Ka Firefoxi jaoks on olemas Google Scholari kasutamist hõlbustav pistikprogramm.

Üks võimalik Google Scholari alternatiiv on OpenAlex. Otsingutulemuste esitus on ülevaatlikum.

Lisaks teadusartiklitele võiks ja peaks lõputöös viitama ning kasutama erialaseid raamatuid.

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu pakub juurdepääsu O'Reilly digitaalsele platvormile. Selle kaudu on üliõpilastel ja õppejõududel juurdepääs umbes 40000-le infotehnoloogia ja majandusalasele e-raamatule. Lisaks on sellel platvormil videod, õpirajad, Oriole interaktiivsed juhendid jne.

Kuidas kasutada O'Reilly digitaalset platvormi?

Tallinna Tehnikaülikooli digikogu vahendusel saate tutvuda alates 2014. aasta kevadest Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud lõputöödega.Need jõuavad sinna teatava viivitusega. Internetis saate vaadata ka lõputöid, mis on kaitstud

• Tartu Ülikoolis
• Tallinna Ülikoolis

Tehisintellekti vahendeid, mis võiksid lõputöö tegemisel kasulikud olla, on väga palju. Selles suures vahendite plahvatuses orienteerumiseks võib olla abi andmebaasist There's an AI For That. Sealt tasub otsida, äkki on  ülesande jaoks olemas seda lahendada aitav tehisintellekti vahend.

Siin on videoülevaade mõningatest uurimistööd toetavatest vahenditest. See video on kanalis, kus on veel palju videoid TI-vahendite kasutamise kohta uurimistööks.

Järgnev on pisike valik vahenditest. Tasuta vahendid (viidatakse ka selles videos):

• Google NotebookLM
  • Tehisintellektiga võimendatud märkmik. Sinna saab laadida töö aluseks olevad allikad (pdf failid, veebilingid) ja hakata allikate põhjal küsimusi esitama või siis genereerida allikatest parema ülevaate saamiseks mõistekaart, milles liikumine toob samm-sammult välja allikates mõistete kohta oleva info.
    • 2025. aasta oktoobri seisuga on lubatud 50 allikat, kusjuures iga allika maht võib olla kuni 500 000 sõna või 200 MB.
  • Vaadake videoülevaadet. 
• Asta
  • Sisend:
    • Lõputöö plaanitav pealkiri või uurimisküsimus.
  • Sisendi alusel:
    • Võimalus teaduskirjandust otsida.
      • Leitud allikatel on küsimuse vastuse jaoks olulisuse (relevance) hinnang.
    • Võimalus genereerida teaduskirjanduse põhjal kokkuvõte.
  • Ülesannete lahendamiseks töötavad agendid.
  • Tarkvara on avatud lähtekoodiga.
  • Paralleelselt arendatakse võrdlusanalüüsi vahendit AstaBench, mis on mõeldud mistahes TI agentide hindamiseks ja omavahel võrdlemiseks.
• STORM
  • Andke ette lõputöö pealkiri (inglise keeles; kuni 20 sõna) ja saate ingliskeelse ülevaateartikli.
  • Kasulik selleks et leida asju ja asjaolusid seoses teemaga, mis võisid muidu jääda märkamata.
• ResearchRabbit
  • Saab otsida artikliga seotud artikleid, nendega seotud artikleid jne ja moodustada visuaalselt esitatava graafi.
  • Tutvustav video.
  • Võimalik importida Zotero kataloog, lisada otsingu käigus leitud täiendavad allikad sellesse kataloogi ning sünkroniseerida seda Zoteroga. Või siis luua kataloog ja importida selles olevad allikad Zoterosse.
  • Esmapilgul võib tunduda keeruline kasutada (vajab harjumist).
• Google AI Studio. Näiteks: 
  • Genereeri ideid (lõputöö või teadusartikli jaoks)
  • Otsi kirjavigu
  • Otsi loogikavigu
  • Otsi halvasti sõnastatud lauseid ja paku parandusi
  • Genereeri slaidide tekst
• Tehisintellektiga võimestatud teaduskirjanduse otsing. Otsing ei põhine võtmesõnadel, st saab esitada vabas vormis küsimuse.
  • Semantic Scholar
    • Saab filtreerida selle järgi, kas artiklil on PDF.
    • Seda kasutavad tagaplaanil näiteks Asta ja ResearchRabbit ja selle tegijad on samad, mis Astal (Allen Institute for AI (AI2)).
  • Bio-Med-Search
    • Vastuse otsimise aluseks tervishoiu teemalised (sh tervishoiu IT süsteemid) teadusartiklid PubMed artiklite arhiivist.
    • Genereerib lühikokkuvõtte ja toob välja viited allikatele.

Veel vahendeid. Mingis mahus tasuta kasutamise võimalus.

• Kirjanduse otsimine ja ülevaade (anna ette uurimisküsimus ja vaata, mis allikad tulemusena välja tuuakse; neist võib kasutada Google Scholari alternatiividena).
  • Scopus AI 
    • Scopusele saab ülikooli raamatukogu kaudu ligi ja seega tasuta kasutada.
  • Scispace
  • Elicit
  • Consensus
  • Perplexity
• Artiklist arusaamine 
  • Moonlight koos Chrome'i laiendusega
    • Auto Highlight võimaldab artiklis automaatselt esile tõsta need osad, mis on uudsed (novelty), käsitlevad meetodeid (methods) ja käsitlevad tulemusi (results).
    • Oskab genereerida kokkuvõtet.
    • Nädalas kolm artikli analüüsimist tasuta (sama artikli erinevad vaatamised lähevad erinevate analüüside alla).
    • Laienduse saab sisse-välja lülitada.
• Huvipakkuva tööga seotud tööde graafi vaatamine.
  • Connected Papers
    • Seotud artiklite otsing.
    • Eraldi saab vaadata valitud artikli viidatavaid töid ja viitavaid töid.
    • Tasuta versioonis piirang graafide arvule kuus.
  • Litmaps
    • Sarnane ResearchRabbit'ile.
    • Tasuta versioonis piirang graafide arvule kuus.

Ärge unustage, et lõputöös tuleb tehisintellekti kasutus selgelt välja tuua. Lugege Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna nõuete kohta lähemalt SIIT dokumendist "08 Infotehnoloogia teaduskonna 'Allikate kasutamise juhend'". Seal on eraldi alajaotus: Generatiivse tehisintellekti kasutamine kirjalikes töödes.

Kui vaja on tõlkida võõrkeelset teksti eesti keelde, siis katsetage ka DeepL mootoriga.

Ann Vihalem, Tähelepanekuid bakalaureuse- ja magistritööde eksimustest. Kuigi kirjutatud majandusteaduskonna põhjal, on kõik selles dokumenti kirjutatu asjakohane ka infotehnoloogia teaduskonna lõpetajatele. Nagu on tavaks öelda, tark õpib teiste vigadest.

Erki Eessaare soovitused lõputöö kirjutamiseks.

Kirjalike tööde (sh lõputööde) vormistamisel on väga oluline korrektne viitamine.

Ajakirja- või konverentsiartikli bibliokirje juures tuleb esitada DOI - objekti digitaalidentifikaator. Selle leidmiseks saab kasutada https://www.crossref.org/guestquery/ Kui artiklile ei ole DOI'd määratud, siis selle asemel esitage artikli veebiaadress.

Ingliskeelsel pealkirjal peaks enamik sõnu algama suurtähega - see on Title Case kirjutamisstiil.

Informaatika õppekaval (IAIB) lõputööd tegevatele üliõpilastele on detailselt ette kirjutatud, kuidas nad peavad kogu töö tegemise perioodi vältel haldama oma koodi ja raporteerima tööprotsessi. Selle kohta saab lugeda SIIT.

Kaitsmise slaidide vormi ei ole juhenditega kehtestatud. Kindla peale minek on kasutada slaidipõhjana Tallinna Tehnikaülikooli ametlikku slaidipõhja - leiate selle SIIT lehelt, alajaotusest "Lõputöö vormistamine". Selle kasutamine ei ole kohustuslik! Kui kasutate, siis soovitav on suurendada pealkirjade ja sisu fondi suurust. Kaitsmiskomisjoni liikmed ja muud kaitsmise vaatajad peavad Teie esitlust eemalt lugeda nägema.

Mõned tüüpvead slaidiesitlustes. Pistikprogramm (kasutamine omal vastutusel) mõnede nende vigade otsimiseks MS Powerpoint slaidiesitlustest.

Bakalaureuse- ja magistritööde puhul pole tulemustest teadusartikli avaldamine oodatud. Kuid mõnikord seda juhtub ja see annab tööle palju kaalu juurde. Doktorandid peavad teadusartikleid kirjutama. Teadustöö avaldamisel on oluline jälgida, et see avaldatakse soliidses väljaandes, mitte sellises, mis raha eest kõike avaldab. Sellest artiklist leiab mõtteid, millele avaldamiskoha valikul tähelepeanu pöörata.