Lõputöödest

Lõputöödest

1.
Alates 2023. aasta sügisest tuleb Tallinna Tehnikaülikoolis lõputöö semestri alguses deklareerida nagu õppeainet. Täpsem info on SIIN.
2.
Võimalikke tehisintellekti vahendeid, mida lõputöö tegemisel katsetada:
Ärge unustage, et lõputöös tuleb tehisintellekti kasutus selgelt välja tuua. Lugege Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna nõuete kohta lähemalt SIIT dokumendist "08 Infotehnoloogia teaduskonna 'Allikate kasutamise juhend'". Seal on eraldi alajaotus: Generatiivse tehisintellekti kasutamine kirjalikes töödes.
3.
Kui vaja on tõlkida võõrkeelset teksti eesti keelde, siis katsetage ka DeepL mootoriga.
4.
Ingliskeelsel pealkirjal peaks enamik sõnu algama suurtähega - see on Title Case kirjutamisstiil.
5.
Mary Shaw artikkel Writing Good Software Engineering Research Papers. Artiklis tuuakse näidete varal välja ootused heale tarkvaraarenduse teadusartiklile ja tüüpilised vead, mida sellistes artiklites tehakse. Kõik need põhimõtted kehtivad ka lõputööde puhul. Retsensendid ja kaitsmiskomisjon pööravad tähelepanu samadele asjadele. Kui soovite saada hinnet 5, siis peab töö olema nii hea, et selle lühem versioon võetaks konverentsile vastu (st kõik artikli näpunäited on kulla hinnaga).
6.
Ann Vihalem, Tähelepanekuid bakalaureuse- ja magistritööde eksimustest. Kuigi kirjutatud majandusteaduskonna põhjal, on kõik selles dokumenti kirjutatu asjakohane ka infotehnoloogia teaduskonna lõpetajatele. Nagu on tavaks öelda, tark õpib teiste vigadest.
7.
Erki Eessaare võimalike lõputöö teemade nimekiri. Seal on palju mõttevälgatusi, millest võib kuid ei pruugi saada asja lõputööna.
8.
Informaatika õppekavade lõputööde teemad tulevad süsteemi Protsessor. Sealsamas toimub ka teemadele kandideerimine.
9.
Lõputööde hindamiskriteeriumid informaatika õppekavadel, mis kehtivad nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe korral ning nii informaatika kui ka äriinfotehnoloogia õppekavadel. Nende uurimine aitab selgeks saada, mida hindamisel arvestatakse ning millise tasemega tööd Teilt oodatakse.
10.
Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna kodulehe lõputööde üldisest alajaotusest leiate näiteks järgneva.
  • Lõputöö vormistamise juhendi, sh dokumendi malli.
  • Allikate kasutamise juhendi. Seal on muuhulgas kirjas, kuidas tunda ära ja vältida suurt akadeemilist pattu - plagieerimist.
  • Lõputööde esitamise, avalikustamise ja säilitamise korra. Teie lõputöö (kinnise kaitsmise korral kokkuvõte) jõuab avalikku veebi. Selleks, et hiljem selle pärast endal piinlik ei oleks, tuleb töösse tõsiselt suhtuda.
11.
Lõpetamise info õppekavade kaupa (vaadake palun alajaotust Lõputöö). Muuhulgas on seal tähtajad. Ülikool paneb paika üldised piirid, kuid nendes piirides määrab iga instituut või õppekava konkreetsed tähtajad.
12.
Informaatika õppekaval (IAIB) lõputööd tegevatele üliõpilastele on detailselt ette kirjutatud, kuidas nad peavad kogu töö tegemise perioodi vältel haldama oma koodi ja raporteerima tööprotsessi. Selle kohta saab lugeda SIIT.
13.
Keskkond, mille kaudu esitatakse kõik lõpetamisega seotud tulemused (ülesande püstitus, lõputöö failid).

IAPB õppekaval nõutakse, et töö esitamisel tuleb kõigil tehnilistel töödel (va ehk teoreetiline uurimustöö, kui sellega ei kaasne eksperimente või prototüüpe) lisaks lõputööle esitada ka töö tulemusena loodud failid (lähtekood, installeerimisjuhised, kasutusjuhised, mudelid, katsetulemused jms) eraldi zip failina tööde esitamise keskkonda. Neid lisafaile ei avalikustata koos lõputööga, aga need on kättesaadavad kaitsmiskomisjonile, juhendajale ja teistele õppejõududele.

14.
Tallinna Tehnikaülikooli digikogu vahendusel saate tutvuda alates 2014. aasta kevadest Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud lõputöödega.Need jõuavad sinna teatava viivitusega. Internetis saate vaadata ka lõputöid, mis on kaitstud
15.
Jaak Tepandi soovitused lõputöö kirjutamiseks.
16.
Erki Eessaare soovitused lõputöö kirjutamiseks.
17.
Lõputööga alustamisel võib esialgu tunduda, et ees on liiga raske ülesanne ja see võib tegevust halvata. Siin on head enesejuhtimise soovitused, kuidas tegemata tööde nimekirjas olevaid tegevusi päriselt tehtud saada.
18.
Võimalikud uurimistöö meetodid. Siin on kahe kohta lühivideo.
  • Disainiteadus (design science)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Hevner, A.R., March, S.T., Park, J., Ram, S.: Design science in information systems research. MIS Quart. 28, 75-105 (2004) [viide]
    • Idee: Kavanda ja realiseeri tehis (nt programm, mudel, metoodika) ning tõesta mingil viisil selle headust. Tehist on mõtet luua vaid siis kui olete veendutud selle loomise vajalikkuses (ära leiuta jalgratast) ning tehise loomisel tuleb arvestada nii tulevaste kasutajate nõudmiste kui ka tehise valdkonna parimate praktikatega.  Järgnev on artikkel selle kohta, kuidas hinnata disainiteaduse korral loodud tehise headust.
      • Venable, J., Pries-Heje, J., Baskerville, R., 2016. FEDS: a framework for evaluation in design science research. European journal of information systems, 25(1), 77-89. [WWW] [viide]
  • Tegevusuuring (action research)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Brydon-Miller, M., Greenwood, D., Maguire., P.: Why action research? 9-28 (2003) [viide]
    • Idee: Planeeri sekkumine mingisse olukorda, prognoosi tulemust, vii sekkumine (korduvalt) läbi, osale aktiivselt sekkumises ja jälgi tulemusi ning lõpuks hinda, kas sekkumise tulemus vastas ootustele ning mida oleks tehtust õppida. Niimoodi võib näiteks uurida ettevõtte töökorralduse muudatuste mõju.
  • Disaini tegevusuuring, tegevusele orienteeritud disain läbi kasutuse, tegevus-disain-kasutus (action design research)
    • Meetodit tutvustav teadusartikkel: Sein, M.K., Henfridsson, O., Purao, S., Rossi, M., Lindgren, R.: Action design research. MIS Quart. 35, 37-56 (2011) [viide]
    • Idee: Arenda tehist ning paralleelselt ürita seda kasutusele võtta. Jälgi tehise kasutajate tööd ning arvesta nende tagasisidega tehise järgmiste versioonide arendamisel. Erinevalt disainiteadusest pole tehise hindamine eraldi etapp peale tehise valmimist, vaid see toimub tehise arendamisega samaaegselt ning selle tulemused mõjutavat tehise arendust. Kui disainiteadus on nagu koskstiilis arendus, siis disaini tegevusuuring on nagu iteratiivne arendus.

Tarkvarateadusega seotud uuringutes esitatud väidete või soovituste kvaliteedi hindamise (8-palli skaalal) (ja selle kaudu ka uuringu enese kvaliteedi hindamise) kohta on artikkel:

Le Goues C, Jaspan C, Ozkaya I, Shaw M, Stolee KT. Bridging the gap: From research to practical advice. IEEE Software. 2018 Sep 27;35(5):50-7 (2018) [viide]

Tarkvarateaduses on enamik uuringuid rakendusuuringud mis tähendab, et uuritakse kuidas mingit praktilist probleemi lahendada. Igal praktilisel probleemil on oma kontekst ja seda ei tohiks töö kirjutamisel häbeneda/tähelepanuta jätta nagu väga hästi osundab teadusartikkel:

  • Basili, V., Briand, L., Bianculli, D., Nejati, S., Pastore, F. Sabetzadeh, M.: Software engineering research and industry: a symbiotic relationship to foster impact. IEEE Software, 35(5), 44-49 (2018) [viide].

Ettevõttele tarkvara loomise korral on kontekstiks ettevõte ning tulevaste kasutajate soovid, ootused ja hirmud.

19.
E-riigi tehnoloogiate õppekava magistriõppe lehekülg (inglise keeles), kus muuhulgas leiab juhiseid magistritöö kirjutamise ning allikatele viitamise kohta (viitamiste juhendid on kindlasti väga kasulikud ka bakalaureuse lõputöö tegijatele).
20.
Kirjalike tööde (sh lõputööde) vormistamisel on väga oluline korrektne viitamine.
21.
Ajakirja- või konverentsiartikli bibliokirje juures tuleb esitada DOI - objekti digitaalidentifikaator. Selle leidmiseks saab kasutada https://www.crossref.org/guestquery/ Kui artiklile ei ole DOI'd määratud, siis selle asemel esitage artikli veebiaadress.
22.
Soovitusi, kuidas kasutatud materjali kirjet koostada.
  • Kirjutage pealkiri Google Scholarisse. Vajutage artikli all jutumärkide nupule - saate kätte materjali bibliokirje põhja.
  • Otsige artiklit CrossRef andmebaasist. Leitud artikli juures saate menüüs; Actions valida Cite ja sealt saate kätte erinevate viitamise stiilide järgi vormistatud viited.
  • Kui teete ingliskeelset tööd ja tahate sinna lisada viite eestikeelsele allikale, siis kasutatud materjalides peaks pealkiri olema nii eesti keeles kui inglise keeles.
23.
Hea lõputöö jaoks tuleb lugeda, aru saada ja arvesse võtta teadusartikelid. Soovitus, kuidas teadusartikleid efektiivselt lugeda - selleks läheb vaja kolme läbivaatamist. Esimene vaatamine on kiire (kuni 10 minutit), et saada esialgne ülevaade, sh saada aru, kas see artikkel üldse pakub huvi või mitte. Järgmised ülevaatused on juba põhjalikumad.
24.
E-kataloogi ESTER abil saate kiiresti kindlaks teha, millises raamatukogus on saadaval Teile lõputöö kirjutamiseks vajaliku raamatu füüsiline eksemplar.
25.
Google Scholar võimaldab otsida internetist teadusartikleid.

Google Scholarist otsimisel saate huvipakkuva artikli juures klõpsata Cited by ja nii näha kõiki seda tööd tsiteerivaid töid. Selle hulga piires saab omakorda teha otsinguid. Nii on võimalik suhteliselt lihtsalt enamik olulisi artikleid üles leida.

Firefoxi jaoks on olemas Google Scholari kasutamist hõlbustav pistikprogramm.

26.
Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu kaudu on Teil ligipääs paljudele sidusandmebaasidele, mis sisaldavad teadusartiklite täistekste (IT erialade jaoks on eriti olulised ACM Digital Library, IEEE Xplore, ScienceDirect Journals, SpringerLINK).
27.
Õpetus: kuidas kasutada sidusandmebaase väljaspool Tallinna Tehnikaülikooli võrku.
28.
Lisaks teadusartiklitele võiks ja peaks lõputöös viitama ning kasutama erialaseid raamatuid.

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu pakub juurdepääsu O'Reilly digitaalsele platvormile. Selle kaudu on üliõpilastel ja õppejõududel juurdepääs umbes 40000-le infotehnoloogia ja majandusalasele e-raamatule. Lisaks on sellel platvormil videod, õpirajad, Oriole interaktiivsed juhendid jne.

Kuidas kasutada O'Reilly digitaalset platvormi?

29.
Õpetus, kuidas teha täpsemaid Google otsinguid.

Kõikides Google otsinguteenustes sh Google Scholar saab kasutada otsinguoperaatoreid, mida nimetatakse siin jaotuses "Web Search".

Näide:

intitle:SQL AND (intitle:pattern OR intitle:smell OR intitle:antipattern)

Otsi allikaid, mille pealkirjas on sõna SQL ja lisaks sõna pattern, smell või antipattern.
30.
Lõputöö hindamisel on üheks hindamiskriteeriumiks erialakeele kasutus. Heas lõputöös on esitatud kasutatud mõistete sõnastik. Suur tänu hr Jaak Tepandile ning hr Tarmo Veskiojale, kes paljudele järgnevatele sõnastikele tähelepanu osutasid.

IT-valdkonna mõisted ja nende seletused.

Üldmõisted ja nende seletused.

Eraldi juhime tähelepanu lehele, mis koondab erinevad eesti keele E-sõnastikud.

Ärge palun unustage, et kui kasutate nendest või muudest allikatest saadud selgitusi, siis tuleb neile allikatele töös korrektselt viidata!

 

31.
Lõputöö hindamisel on üheks hindamiskriteeriumiks keelekasutus. Hea ja õige keelekasutus on üks haritud inimese tunnus. Lõputöö juhendaja pole selle toimetaja, kelle ülesanne on keelevigu parandada.
Eesti keele käsiraamat: Veel materjale:

Kui esitate pooliku töö juhendajale ülevaatamiseks või valmis töö kaitsmiseks, siis kontrollige ALATI eelnevalt oma töö spelleriga üle. Internetist saab täiesti tasuta eesti keele spelleri ja poolitaja LibreOffice ja OpenOffice.org tarkvarale. Kui kasutate LaTeXit Overleafis, siis seal saab samuti valida õigekirjakontrolli keelt ja valikus on ka eesti keel.

Lisaviited:

32.
Lõputööd tuleb esitada köidetult. Köitmise teenust pakuvad näiteks Köitekoda ja koopiakeskus Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu majas.
33.
Kaitsmise slaidide vormi ei ole juhenditega kehtestatud. Kindla peale minek on kasutada slaidipõhjana Tallinna Tehnikaülikooli ametlikku slaidipõhja - leiate selle SIIT lehelt, alajaotusest "Lõputöö vormistamine". Selle kasutamine ei ole kohustuslik! Kui kasutate, siis soovitav on suurendada pealkirjade ja sisu fondi suurust. Kaitsmiskomisjoni liikmed ja muud kaitsmise vaatajad peavad Teie esitlust eemalt lugeda nägema.
34.
Mõned tüüpvead slaidiesitlustes. Pistikprogramm (kasutamine omal vastutusel) mõnede nende vigade otsimiseks MS Powerpoint slaidiesitlustest.
35.
Erki Eessaare mõtteid lõputööde kaitsmise ettekande kohta.
36.
Infotehnoloogia teaduskonnas kehtib õppuri akadeemiliste tavade rikkumise ja vääritu käitumise menetlemise kord (dokument 09). Selles dokumendis määratakse ära, milliseid õppuri poolseid tegevusi loetakse akadeemiliselt väärituks käitumiseks ning millised on tegevused ja võimalikud ametlikud tagajärjed õppuri jaoks (noomitus, eksmatrikuleerimine) kui ta millegi sellisega hakkama saab.
37.
Abiks juhendajale ning miks-mitte ka juhendatavale - Piret Kärtneri raamat pealkirjaga "Üliõpilaste uurimistööde juhendamine ja tagasidestamine".