Kuidas töötab objekt-orienteeritud andmebaas (object-oriented database (OODBMS)), miks peeti neid vahepeal nõnda lootustandvateks ning miks ei ole need siiski oodatud populaarsust saavutanud?

Postitas Erki Eessaar
Objektorienteeritud andmebaasisüsteemidelt oodati/loodeti:
  • võimekust kasutada "keeruka struktuuriga" objekte,
  • võimalust kasutada andmetüüpe, mida tollal SQL-andmebaasisüsteemid ei võimaldanud kasutada,
  • OO programmeerimiskeeles kirjutatud tarkvara (said tuule tiibadesse 1980-ndatel) poolt andmete püsisalvestamise ja püsisalvestatud andmete lugemise lihtsamaks muutumist.
Aja jooksul ei tekkinud ühtset ja laialt kasutusele võetud standardit objektorienteeritud andmemudeli ja andmebaasikeele kohta. Seega iga süsteem tegi asju omamoodi ja laialdaseks kasutuselevõtuks see häid tingimusi ei loonud. Muide, kui graafipõhised andmebaasisüsteemid välja jätta (graafipõhise andmebaasikeele jaoks luuakse rahvusvahelist standardit), siis sama oht ähvardab ka NoSQL süsteeme. Üldiselt võttes on objektorienteeritud andmebaas nagu objektorienteeritud programmeerimiskeeles kirjutatud programmi käepikendus. Selle põhiline ehitusplokk on klass. Andmeid esitatakse klassi kuuluvate objektidena ja seoseid nende objektide vaheliste viitadena (pointers).

Miks ei saanud populaarseks?
  • Puudus tugev matemaatiline aluspõhi nagu see on relatsioonilisel mudelil.
  • Ei tekkinud ühtset arusaama, mis on objektorienteeritud andmemudel.
  • Ei tekkinud andmebaasikeele standardit.
  • Andmebaasisüsteemid tegid igaüks asju ise moodi ja palju vajalikke funktsionaalsuseid oli puudu.
  • Konkurendid (SQL) suutsid kiiresti kohaneda ja SQL standardi versioonis SQL:1999 rikastati objektorienteeritud võimalustega. Sellest ajast räägitakse SQList kui objekt-relatsioonilisest andmebaasikeelest. Tänu sellele saab SQLis luua tüüpe ja kasutada neid tabelite ning veergude defineerimisel.
  • Peale esialgset haipi saadi aru, et paljusid andmeid ongi lihtsam SQL-andmebaasis esitada ja neid seal kasutada.

Tänapäeval on objektorienteeritud andmebaasisüsteemid endiselt turul, kuid need ei ole populaarsed. Neid kasutatakse näiteks disainide (keeruka struktuuriga objektid) haldamiseks. SIIT saab eesti keeles pikemalt lugeda objektorienteeritud andmebaasisüsteemide ja SIIT objekt-relatsiooniliste andmebaasisüsteemide kohta.

Mõned OO-andmebaasisüsteemid pakuvad SQLi kui ühte võimalikku keelt, mille abil kasutada andmebaasis olevaid andmeid. Sellise andmebaasisüsteemi näide on InterSystems CACHÉ. See kasutusvõimalus lähtub eeldusest, et klass=tabel.

Hinda postitust:

Keskmine hinne : Pole veel hinnanguid!