Vastus: Juhin Teie tähelepanu Postimehe 21.02.2017 artiklile "Riigi olulisema infosüsteemi seis: tengelpung lõhki, kalender ribadeks, aga lootust on".

Paljude infosüsteemide arendamisel tekib kahjuks olukord, et arendus läheb oodatust kallimaks ja võtab eeldatust rohkem aega. Selles artiklis on sellise olukorra tekkimise ja põhjuste väga ilmekas kirjeldus Eesti pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmise infosüsteemi (SKAIS) uue versiooni (SKAIS2) näitel. Seda infosüsteemi kasutatakse igapäevaselt 110 erinevat liiki toetuse ja pensioni maksmiseks kokku 700 000 inimesele. Kokkuvõtlikult:

• Arenduse valmimine lükkus edasi vähemalt 1,5 aastat.
• Projekt läks kallimaks vähemalt 1,5 miljonit.
• Arendajad olid artikli kirjutamise ajaks maksnud riigile 180 000 eurot trahve.

Otsene seos käesoleva aine temaatikaga tekib sellest, et algselt asuti kogu keerulist süsteemi arendama tervikuna. See oli närimiseks liiga suur suutäis. Tõmmake paralleele sellega, et võtate suu täis mingit kõva maiustust ja siis ei saa isegi hambaid liigutada.

Nüüdseks on otsustatud arendamist jätkata osade kaupa. Need osad vastavad funktsionaalsetele allsüsteemidele. Süsteemi jagamine allsüsteemideks võimaldab allsüsteemide arendamist järk-järgult, arenduse tellimist erinevate hangetega ja võimalik, et erinevatelt firmadelt - täpselt nii nagu nüüd plaanitakse. Kuna iga hanke tulemusena tuleb teha valmis väiksem "tükk", siis on ka tähtajad paremini saavutatavad.

11.08.2017 sai see lugu kurva jätku, kui tehti teatavaks, et riik katkestab lepingu süsteemi senise arendajaga ja kuulutab välja uue hanke. Kokkuvõttes läks arendus algselt plaanitust vähemalt kaheksa miljonit EURi kallimaks (algne plaanitud maksumus 7.1 miljonit EURi) ja valmimine lükkus viis aastat edasi.

15.04.2018 kirjutati, et uues SKAIS2 arendamise lepingus pandi paika eeldatav tööde kestus (neli aastat), kuid ei fikseeritud täpseid tähtaegu ega arendamise graafikut. Täpne ajagraafik pannakse paika pärast infosüsteemi arhitektuuri analüüsi. Näib, et see analüüs meenutab siin aines kirjeldatavat strateegilist analüüsi. Strateegiline analüüs määrab süsteemi skoobi, leiab arhitektuuri (või arihitektuuri variandid), tuvastab riskid ja paneb paika arendamise ajakava. Lepingus määrati ära üldine tegevuste järjekord:

• SKAISi arhitektuuri analüüs,
• olemasolevate teenuste vastavusse viimine uue arhitektuuriga,
• uute teenuste arendamise alustamine.