Vastus: Relatsiooniline mudel kirjeldab
ühte võimalikku viisi, kuidas andmeid andmebaasides organiseerida ning kuidas neid seal kasutada saab ja seega on relatsioonilise mudeli rakendusvaldkonnaks ikkagi andmebaasid.
Samas on see mudel, selle väljatöötamine ja selle põhjal loodud andmebaasikeeled andnud kindlasti
inspiratsiooni erinevateks teadus- ja arendustöödeks.
- Andmemudelite ajalugu algas enne relatsioonilist mudelit, kuid koos relatsioonilise mudeliga saadi aru vajadusest selliste mudelite kirjeldus ka ilmutatult kirja panna. Siin on hea näide, kuidas seda lühidalt ja selgelt teha. Kui mudel on ilmutatult kirja pandud, siis on seda võimalik palju paremini analüüsida ning järjekindlamalt ja täpsemalt realiseerida.
- Andmestruktuuride normaliseerimise teooria (see on väga läbitöötatud relatsioonilise andmemudeli korral kuid rakendub ka teistele andmemudelitele) on andnud inspiratsiooni normaliseerimise teooria väljatöötamiseks programmikoodi kohta ja laiemalt üldse mistahes liiki süsteemide kohta (normaliseeritud süsteemide teooria - lugege pikemalt siit, peatükist 6).
- Relatsiooniline mudel ja andmetüübid on ortogonaalsed, st relatsiooniline mudel seab väga vähe nõudeid/piiranguid tüüpidele, mida saab kasutada relatsioonilises andmebaasis näiteks atribuutide või parameetrit tüüpidena. Tüüpide loomise keerukus SQLis on pannud mõtlema, milline võiks olla sobiv andmetüüpide süsteem ja kuidas oleks õige tüüpe pärimise kaudu luua. Eesmärgiks oleks süsteem, kus rakenduse ja andmebaasisüsteemi vahel ei oleks nii põhimõttelisi erinevusi, et nende koostööle sundimiseks oleks vaja mingit ORM-i laadset vahekihti.
- Relatsioonilise mudeli põhjal loodud reaalne andmebaasikeel - SQL - on vaatamata oma puudustele inspiratsiooniks paljudele uue põlvkonna (NoSQL) andmebaasisüsteemidele deklaratiivse andmebaasikeele väljatöötamise seisukohast. Näiteid:
Kiirvalik
