Kasutajatugi

See süsteem oleks inspireeritud sellest, kuidas toimivad pull request'id / merge request'ed GitHub ja GitLab keskkondades. Samasugune loogika on olemas ka näiteks Google Docsis (inimese saab lisada soovituse, mis vajab dokumeni omaniku heakskiitu).

Kasutaja ei pruugi siinjuures tähistada andmebaasi kasutajat, tegemist võib olla rakenduse kasutajatega, ehk siis kirjetega tabelis `User`.

Hea oleks, kui tegemist ei oleks mitte ühe tabeli spetsiifilise lahendusega, vaid üldise lahendusega, mida saaksid kasutada erinevad tabelid.

Kuidas võiks sellist asja PostgreSQLiga teha?

Kuidas salvestada PostgreSQL andmebaasis tabelite muudatuste ajalugu? Lahendus peaks olema üldine, mitte ühe konkreetse tabeli spetsiifiline. Kas siin artiklis toodud lahendus on mõistlik? https://www.cybertec-postgresql.com/en/tracking-changes-in-postgresql/

Ma olen informaatika üliõpilane. Ma arvan, et kursuse töö töövihik on suur dokument mida keegi ei kasuta päris elus. Aine projekti tegemine on täielik ajaraisk, sest kogu info mida õppejõud näha tahab tuleb temalt ning kui ise sellest väga õppida ei saa. Milliseid kasulikke teadmisi, lisaks andmebaasidele, see projekt (informaatikutele) annab?

Kui tekstilist väärtust hoidev väli või olla ka tühi, kas parem on lubada NULL väärtust või tühja stringi? Kas võib olla põhjust lubada ka mõlemat?

Meil on küsimus aadressi kohta. Kuidas on parem viis pakiautomaadi (kaupluse/kino/treeningsaali/...) aadressi andmebaasis salvestada? Me nägime, et Omniva lehel näidatakse seda niimoodi: "Ida-Viru maakond, Kohtla-Järve linn, Ahtme linnaosa, Maleva tn, 23". Tundub, et iga koma vahel on eraldi veerg, kuhu kirjutatakse andmed ja veerude nimed oleksid "asukoht_maakond, asukoht_linn, asukoht_linnaosa, asukoht_tänav, asukoht_tänava_nr". Kas me kasutame selle viisi, või saame parema loetavuse jaoks lihtsalt salvestada kogu stringi ühe veergu nimega "asukoht"?

Milliseid täiendusi tuleb arenduse tulemites (mudelid, andmebaas+rakendus) teha, kui tekivad uued nõuded, mida rakendus peab realiseerima?

Töövihiku järgi on juba olemas klassifikaator Riik, mis on siis seotud kliendiga seoses isikukoodiga. Kui me soovime lisada klassifikaatori Riik ka Pakettreisile, kas sobib kasutada sama klassifikaatorit või peaksime tegema lisaks Pakettreisi_Riik. Pakettreisi_Riigis ilmselt on vähem võimalikke väärtusi.

Küsimus kontseptuaalse andmemudeli kohta. Ma saan aru, et peame atribuute lisama X'le ja näiteks kliendile (on_nõus_tülitamisega), aga kuidas on erinevate standartsemate atribuutidega teiste olemitüüpide puhul. Nagu näiteks Töötaja_seisundi_liik, X_seisundi_liik või Riik: kas neile peaks ka lisama atribuudid nagu näiteks seisundi_liik_id, nimetus, kirjeldus. Vaadates vastuvõtuaegade näidisprojekti, siis seal näiteks pole neid atribuute kontseptuaalses andmemudelis välja toodud, kuid füüsilises disainis on. Samas X'i jaoks toome me ka kontseptuaalses andmemudelis selle koodi ja nimetuse välja. Seetõttu olen veidi segaduses ja lootsin, et ehk oleks võimalik natukene selgitust või suunamist saada sellele, missugused parameetrid lähevad kontseptuaalsesse andmemudelisse ning mis ainult füüsilisse disaini.

Teeme töövihiku järgi ning põhiolemiks on hoiuruum. Küsimus: Kas olekudiagrammile oleks loogiline lisada ka "renditud" olek? Mõtlesime selle üle ning tundus, et see viib vastuoluni, et hoiuruum peab olema korraga nii aktiivne kui ka renditud/vaba. (See oleks justkui nagu aktiivse oleku alam-olek). Samas informatsioon selle oleku kohta, kas hoiuruum on välja renditud või vaba on väga vajalik. Kas seda olekut peaks kajastama hoiuruumi seisundi diagrammil või kuskil mujal?

Millised on erinevad tabelite võtmete tüübid ja kuidas need on omavahel seotud?