Vastus: Logi kirjutamine enne muudatusi sisalduvate plokkide (räpaste plokkide) kettale kirjutamist pakub paindlikust, sest andmebaasisüsteem saab nende plokkide kettale kirjutamist edasi lükata ja valida selleks selleks endale sobivaima aja. Meetodit, kus enne andmemuudatuste kettale kirjutamist kirjutatakse alati kettale muudatuste logi, nimetatakse
Write-Ahead Logging (WAL).
PostgreSQL dokumentatsioon kirjutab: WAL kasutamine viib märkimisväärselt väiksema hulga kettale kirjutamisteni (ajal kui serveril on suur koormus), sest transaktsiooni tulemuste püsiva salvestamise tagamiseks (D omadus transaktsioonide ACID omadustest) piisab logi kettale kirjutamisest ja ei ole vaja (kohe) kettale kirjutada muudetud plokke. Logifaili kirjutatakse järjestikuliselt (uus logi läheb kõige lõppu) ja see maksab palju vähem, kui muudetud plokkide kettalt üles otsimine (need võivad olla erinevates ketta piirkondades) ja uue versiooniga asendamine. See kehtib eriti serverite puhul, mis peavad toime tulema paljude väikeste andmete muutmise transaktsioonidega, kusjuures muudetavaid andmeid sisaldavad plokid on kettal füüsiliselt laiali. Paljude samaaegsete väikeste transaktsioonide korral võib üks logi kettale kirjutamine (üks kord
fsync() funktsiooni täitmine) kirjutada kettale korraga logi paljude transaktsioonide kohta.
Kogu andmebaasi töö ajal muutmälus hoidmine (
in-memory database) on üks töökiiruse parandamise meede, mida uue põlvkonna andmebaasisüsteemid kasutavad. Piirid seavad ette andmebaasi andmemaht ja serveri muutmälu suurus. Enamik andmebaasisüsteeme toimib ikkagi niimoodi, et muutmälus on töö ajal vaid osa andmebaasist. Uutele andmetele ruumi tegemiseks kasutatakse näiteks
Least-Recently Used algoritmi, st esimesena kustutatakse muutmälust plokid, mille viimasest kasutamisest on möödas kõige rohkem aega.