Vastus: Juhin Teie tähelepanu uudisele
andmesaatkondade kohta, mis seostub nii teemaga 5 (andmete turvalisus) kui ka 12 (hajusad andmebaasid).
Tegemist on näitega, kuidas liiasust kasutatakse andmete kaitse ühe vahendina.
Pange tähele, kuidas artiklis rõhutatakse korduvalt andmete tervikluse vajadust "Selle kontseptsiooni juures ei saa me aga üle ega ümber vajadusest andmete tervikluse järele –kuidas me tagame, et mingi Eestis kasutusel olevas andmekogus ja selle peegelduses kas siis saatkondades ja mujal välismaa pilveteenustes olevad andmed oleksid igal ajahetkel samad."
Teemas 12 on juttu CAP teoreemist, mille kohaselt andmete hajutatud paiknemise korral on disaineritel valida, kas tagada süsteemi kättesaadavus igal ajahetkel (leppides sellega, et andmed koopiates pole igal hetkel ühesugused) või koopiate kooskõla igal ajahetkel e terviklus (leppides sellega, et süsteemi või selle osi ei saa mõnikord kasutada). Paljud (kergekaalulisemad) hajutatult paiknevad süsteemid eelistavad tagada kättesaadavust. Kriitilise tähtsusega andmetega süsteemid (nagu riiklikud süsteemid, aga ka pangad), aga ei saa kuidagi koopiate kooskõlast (terviklusest) mööda vaadata.
2019. aasta uudise kohaselt on Eesti esimesed andmekogud Luksemburgis asuvasse andmesaatkonda talletanud. Esimestena kanti sinna üle e-toimiku, kinnistusraamatu, äriregistri ning Riigi Teataja andmebaasid. 2019. aasta jooksul oli riigil kavas varundada veel kümme kõige kriitilisemat andmekogu.