Vastus (09.09.2022 11:14): Jah, mõjutavad küll. Ja kuidas veel. Mulle meenub reklaam, kuidas hästi korrastatud laost on võimalik kaupa kergesti üles leida, samas kui korratust laost on kauba ülesleidmine keeruline ja ettevõtte töö on tänu sellele raskendatud. Sama kehtib ka andmebaasi andmestruktuuride kohta. Hästi ja läbimõeldult ülesehitatud ning vigadeta realiseeritud andmestruktuuride põhjal on lihtsam andmeid otsida, andmeid muuta ning andmebaasirakendusi arendada kui andmebaasi põhjal, kus sellega on probleeme.
14.06.2022 ilmus uudis selle kohta, kuidas Eesti vallad ja linnad on uue E-ehitisregistri vigade tõttu ehitus- ja kasutuslubade menetlemise tähtaegadega hätta jäänud. Seadus näeb ette menetlemiseks lühikesed tähtajad. Uue süsteemi vead on nii suured, et omavalitsused ei suuda tähtajaks menetlusprotsessi lõpuni viia. Ehitisregistris on probleeme ametnikule suvaandmete kuvamises, dokumentide meelevaldses sidumises registri enda poolt ja menetlusdokumentide kustumises. Probleemid olid nii suured, et mitmed omavalitsused ja teised ehitusloa menetlusega seotud asutused on teavitanud, et nad on ehitusloa taotluste menetlused peatanud seni, kuni ehitisregister korda saab.
Harjumaa Omavalitsuste Liit tegi ettepaneku probleemide lahendamiseni kasutada vana registri versiooni. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul pole see mõistlik, sest probleemid on lahenemas ja vanas süsteemis on vanade tehnoloogiate kasutamise tõttu turvaaugud, mille paikamine ajutiseks kasutamiseks oleks ebamõistlikult kallis. MKM pressiesindaja sõnul ei tulenenud registri uue versiooni peamised probleemid üldse tarkvaravigadest,
"vaid eelmise ehitisregistri versiooni kaardistamata andmebaasivigadest, mis testimise käigus kahjuks ei ilmnenud."
2022. aasta suve lõpuks olid probleemid alles ja suve jooksul rääkisid mitmed kinnisvaraarendajad, kuidas viivitused nendele tõsiseid kahjusid tekitavad. Eesti omanike keskliidu
esimees Priidu Pärna avaldas repliigi, kus oli väga kriitiline riigi IT-süsteemide arendamise juhtimise osas. Ennast e-riigiks nimetav riik ei saa endale lubada uue süsteemi kasutuselevõttu nii, et see tekitab kaose. Eelmine e-ehitusregister oli väga halva kasutatavusega. Näiteks puukuuri ehitisteatise esitamine võttis Priidu Pärnalt kolm päeva. Paraku uus süsteemi versioon sellele pandud ootuseid ei õigustanud, sest uus on veel hullem. Priidu Pärna kirjutab: "Õigusriigi põhimõttega on absoluutses vastuolus ja põhiseaduse vastane, kui seaduse mittetäitmist (lubade väljastamise tähtaegade mittejärgimist) põhjendatakse kuid infosüsteemi mittetoimimisega." Oleme olukorras, kus IT-süsteem ei toeta "äri" toimimist, vaid "äri" peab ennast kohandama vastavalt IT-süsteemi puudustele. Priidu Pärna juhib tähelepanu
riigivastutuse seadusele, mille kohaselt peab riik hüvitama enda tegematusest tekkinud varalise kahju. Kokkuvõttes maksab arve maksumaksja.
Loo moraal - IT-süsteemi arendajate vastutus pole väiksem kui arstil. Halvasti tehtud IT-süsteem võib tähendada lennuki taevast alla kukkumist, õhkulennanud tuumajaama, või (äriinfosüsteemide näitel) tohutut hulka kasutajate raisatud aega/närvirakke koos sellest tuleneva suure majandusliku kahjuga, mille lõpuks maksavad kinni maksumaksjad või teenuse tarbijad.