Kasutajatugi

Vastus (21.03.2025 09:53):

Sobiv suurus kasutusjuhtudele oleks elementaarne äriprotsess - toimingute jada ühel ajal ja kohas ühe tegutseja poolt, mille tulemusena täidetakse mõni tema eesmärk ja pakutakse tegutsejale selle kaudu väärtust.

Ebasobiv on näiteks "Halda avaldust", sest sellega tegeleb pikema aja jooksul mitmeid erinevaid tegutsejaid.
Ebasobiv oleks näiteks "Vali avaldusele ettevõte", sest see on üksik toiming suuremast toimingute jadast, mille tulemusel saaks tegutseja mõne oma eesmärgi täidetud.

Ilmutatult esitatud seosed (include, extend) kasutusjuhtude vahel pigem suurendavad mudeli keerukust ja seega võiks neid kasutada pigem vähem kui rohkem. Ärge palun unustage, et neid seoseid peab kajastama ka kasutusjuhtude tekstikirjeldustes.

Kasutusjuhtude vahelised seosed tulevad paremini välja nende laiendatud tekstikirjeldustes olevatest eel- ja järeltingimustest.

<<include>> seosel oleks mõtet, kui mitmel kasutusjuhul on ühine funktsionaalsus, mille kirjelduse saaks nendest välja tõsta ("sulgude ette panna").

Kui <<include>> abil kutsub kasutusjuhtu B välja ainult üks kasutusjuht, siis pole B-l eraldi kasutusjuhuna mõtet.

Näide:

Tegutseja1--------(kasutusjuht1)---<<include>>--->(kasutusjuht2)---<<include>>-->(kasutusjuht3)----Tegutseja2

Mõistlikum oleks:

Tegutseja1--------(kasutusjuht1+kasutusjuht2) (kasutusjuht3)----Tegutseja2

Kasutusjuhtude leidmiseks saab kasutada järgnevat protsessi.

Koostada põhiobjekti seisundidiagramm (seisunditel võivad olla alamseisundid).
Üldiselt vastab igale seisundi üleminekule eraldi kasutusjuht (seisundi ülemineku põhjustanud sündmus käivitab ka kasutusjuhu). Erinevad seisundi üleminekud samasse seisundisse võib saada panna kokku üheks kasutusjuhuks, kuid nagu alati, on reeglil erandeid.

Näide: Aktiivse teenuse või mitteaktiivse teenuse lõpetamise (kaks eraldi seisundi üleminekut koos neile vastava sündmusega) saab panna kokku kasutusjuhuks "Lõpeta teenus", eeldusel, et nii aktiivse kui mitteaktiivse teenuse lõpetamisega tegeleb sama tegutseja.
Erandi näide: kui on kaks võimalust - esindaja esitab avalduse ise või süsteem esitab avalduse automaatselt, siis need on kaks eraldi kasutusjuhtu. Kui panna need kokku üheks, siis tekib küsimus, milline stsenaarium on põhistsenaarium ja milline alternatiivne.

Lisanduvad andmete muutmise kasutusjuhud (parandamine, mis pole seotud seisundi muutmisega).
Lisanduvad andmete vaatamise kasutusjuhud (detailandmete või koondandmete aruanded). Iga eeldefineeritud aruanne võiks olla esitatud eraldi kasutusjuhuna.