Kodulehed
[379] - Andmebaasid II (ITI0207) (sügis 2020)
pinned Kiirvalik Kõige olulisemate tegevuste kiirvalik
Üldist
Materjalid Materjalide kataloogid
Vaated Erinevad väljavõtted kataloogides olevatest materjalidest. Alternatiivsed juurdepääsuteed materjalidele.
Isiklik Info ainult Sulle - teised kasutajad seda ei näe
Abi Võimalus küsida õppejõult abi (nagu foorum, kus saab küsida küsimusi ja kommenteerida vastuseid)
Mitmesugust
Abi / Kasutajatugi / Infosüsteemid ja nende arendus (Üldine)

Avalikud küsimused ja vastused:

Küsimuste teemade nimekiri

Anonüümne:
Kas oskate tuua näiteid Eestist andmete turvalisuse rikkumise kohta?
Vastus: 15.01.2017 Postimehes oli Nils Niitra artikkel andmelekkest metsaregistris. See on surepärane juhtumianalüüs teema 5 (andmete turvalisus) kohta.

Niitra (2017) kirjutab metsaregistrist toimunud andmelekkest. Väidetavalt luges üks artikli kirjutamise ajaks töölt lahkunud töötaja süstemaatiliselt infot isikute (nimed, sünniajad, telefoninumbrid) ja nende metsakinnistute kohta. Peale töölt lahkumist asus ta tööle erafirma metsakorraldajana. Lekkinud info alusel hakkasid metsaomanikud saama massiliselt telefonikõnesid, millega üritati neid kallutada müüma raieõigust turuhinnast madalamalt. Vahendusfirmasid huvitab põhiliselt raieõigus. Seda müüakse suure vaheltkasuga edasi metsa ülestöötamisega tegelevatele ettevõtetele. "Samad firmad tegelevad ka kinnistute vahendamisega rahvusvahelistele kontsernidele, Eesti kohalikele suurmaaomanikele ja välismaistele pensionifondidele. Mets saadakse inimestelt kätte muuhulgas neid juriidiliselt korrektsel moel pettes, kasutades selleks väga erinevaid võtteid." (Niitra, 2017)

Olgu öeldud, et avaliku teabe seadus keelab riigi infosüsteemis asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Isikuandmete kogumise koht on rahvastikuregister. Metsaregistrisse jõuavad isikuandmed siis, kui inimesed esitavad e-kava keskkonna kaudu metsaregistrile enda metsa kohta infot.

Milliseid seoseid saab tõmmata selle juhtumi ja andmebaaside aines õpitu vahele?

  • Andmete loata lugemine rikkus konfidentsiaalsuse nõuet.
  • Kuna metsaregister ei loginud piisavalt infot selle kohta, kes ja milliseid andmeid täpselt luges ning milliseid tegevusi andmetega tegi (kas laadis alla või mitte), siis polnud täidetud ka revideeritavuse nõue.
  • "Asutusesisese uurimise käigus suudeti küll tõestada, et mees oli käinud andmeid vaatamas, küll aga oli võimatu tagantjärele kindlaks teha, kas ta neid ka maha laadis." – puudus võimalus viia läbi turvarikke tõendtuvastus, mida on vaja turvarikete rangeks ja täpseks tõestamiseks (näiteks, et oleks võimalik kasutada süüdistusmaterjalina kohtus).
  • Töötaja vaatas andmeid, mis ei kuulunud tema tööpiirkonda – õiguste jagamisel ei oldud lähtutud minimaalsuse printsiibist.
  • Registri kasutamise paroolid on antud ka metsakonsulentidele. Neil võib tekkida huvide konflikt, kuid kuna andmete lugemisi piisavalt ei logita, siis on võimatu seda tuvastada. Võimalik, et süsteemile juurdepääsu andmisel pole lähtutud minimaalsuse põhimõttest ja juurdepääs on antud liiga suures ulatuses liiga laiale kasutajate ringile.
  • Riiklike registrite andmete avalikustamine suurendab üheltpoolt läbipaistvust, kuid teisalt võib leiduda selle info kuritarvitajaid. "Isegi metsaregistri avalik osa on vahendajatele piisavalt huviväärne. Hiljuti muutis riik kaardil nähtavaks ka kõik need metsaeraldised, millel tohib teha uuendusraiet ehk lageraiet. Just sellised tükid tõotavad iseäranis suurt tulu vahendajatele ja metsa ülestöötajatele." (Niitra, 2017)
  • Süsteemi kõige nõrgemaks lüliks on sellega seotud inimesed.
  • Kasuahnus on väga levinud rünnaku motiiv.
  • Ebaseaduslikult saadud andmed võivad anda ettevõttele konkurentide ees ebaseadusliku ja ebaeetilise eelise.
  • Kõneluse töötaja elukaaslane töötab ühes riigi suurimas metsavahendusfirmas metsahindajana. Eelnev taustakontroll oleks võinud tuvastada töötaja puhul huvide konflikti ja talle poleks pidanud selliseid õiguseid andma või oleks vähemalt tulnud võtta selle töötaja tegevus teravdatud tähelepanu alla. Taustakontrolli vajaduse kehtestamine oleks organisatsiooniline tugevdusmeede. Selle tulemuste alusel juurdepääsu piiramine oleks tehniline tõkestusmeede.
  • Selliste juhtumite uurimisega tegeleb Andmekaitse Inspektsioon.
  • Ilmselt polnud metsaregistri puhul ISKEt kasutatud.

Küsimuste teemade nimekiri

Kõik teema "Infosüsteemid ja nende arendus (Üldine)" küsimused

Vastatud küsimused