Kiirvalik
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmesugust / Viited
Viited teemade kaupa:
Andmebaaside ja andmebaasisüsteemide testimine |
---|
| Sisukord | Andmebaasi kasutavate rakenduste disain |
---|
| | | Martin Kleppmanni ajaveebhttps://martin.kleppmann.com/ ↗Ta avaldas 2017. aastal raamatu andmekesksete süsteemide loomise kohta ("Designing Data-Intensive Applications"). Tema ajaveebis leiavad käsitlemist paljud hajussüsteemide ning erinevate andmetöötluseks mõeldud tarkvarasüsteemide (nt andmebaasisüsteemid, otsingusüsteemid, järjekorrapõhised teadetevahetuse süsteemid) integratsiooni ning tehnilise realisatsiooni küsimused.
| Microsoft Inductive User Interface Guidelineshttps://msdn.microsoft.com/en-us/library/ms997506.aspx ↗Juhend, kuidas luua induktiivset kasutajaliidest, mis suunab kasutaja tegevust ja ei pane igal sammul kasutajat mõistatama, milleks mingi aken mõeldud on ja kuidas seda kasutada. Sellises rakenduses on iga aken mõeldud ühe kindla ja kasutajale selgelt väljendatud ülesande täitmiseks. Seega selle asemel, et teha ekraanivorm "Kasutajate haldus", kust saab valida kasutaja lisamist, deaktiveerimist, parooli muutmist tuleks teha kolm eraldi vormi, millel on pealkirjad:
- Lisa kasutaja
- Deaktiveeri kasutaja
- Muuda kasutaja parool
Igal sellisel vormil on selgelt tähistatud kuidas töö lõpetada/vormilt lahkuda ning on võimalik valida vormi põhitegevusega seotud alamtegevusi.
| | | | | | | | Sisukord | |
---|
| | | | | | | | | Sisukord | |
---|
| | Sisukord | Oracle Application Express |
---|
| | | | Sisukord | |
---|
| | | | Sisukord | |
---|
| | | | | | | | | | | Sisukord | |
---|
| | | | | Andmebaasisüsteemide populaarsuse pingeridahttps://db-engines.com/en/ranking ↗Igakuiselt leitav andmebaasisüsteemide populaarsuse pingerida. Populaarsust arvutatakse veebilehtedel mainimise, otsingute sageduse, arutelude sageduse, tööpakkumiste arvu ning isiklike oskuste profiilis mainimiste alusel.
| | | | | | | | | K. Kindel, R. Kivi. Eesti olulisemate andmekogude hetkeseis ja pakutavad teenusedhttp://deepzone0.ttu.ee/aa/modules.php?name=News&file=article&sid=285 ↗TTÜ ajakirja A&A numbris 3/2003 ilmunud artikkel. Muuhulgas on seal esitatud tabel, milles nimetatakse Eesti riiklikud andmekogud, hinnangud nende andmemahule ja nende pidamiseks kasutatav andmebaasisüsteemi tarkvara.
| | | On Estonian id-codehttps://www.ria.ee/riigiarhitektuur/blog/2014/12/11/on-estonian-id-code/ ↗Huvitav ülevaade Eesti isikukoodi loomise taustast ja kaalutlustest. Muuhulgas väärib tähelepanu tsitaat:
Although it has served Estonia well, the system was not perfect. To the extent that, in fact, in the early days several people received the same identification code and it was too deep in the registries before the mistake was discovered. Thus, technically, the id-code in Estonia can not be assumed to be unique.
Hea näide, miks on parem asju kohe hästi teha, mitte loota sellele, et hiljem midagi parandada õnnestub.
| | Readings in Database Systems, 5th Editionhttp://www.redbook.io/ ↗Üle kümne aasta uus väljaanne. Selles esitavad andmebaasidega seotud teadus- ja arendustöö suurkujud viiteid mõnedele andmebaaside valdkonda palju ja püsivalt mõjutanud teadusartiklitele. Mis peamine, iga peatüki ees on toimetajate kommentaar, milles tutvustatakse artikleid ning kommenteeritakse andmebaasisüsteemide minevikku, olevikku ja tulevikku.
| Relational Theory for Computer Professionals A Hands-On Video Workshophttp://shop.oreilly.com/product/0636920030553.do ↗Andmebaaside eksperdi C.J. Date'i sissejuhatav videoloeng, milles nimetatakse mitmeid "Andmebaasid II" kursuses käsitlemist leidvaid teemasid
| | | | Triggers Considered Harmful, Considered Harmful http://harmfultriggers.blogspot.com/ ↗Ajaveeb, mis on pühendatud trigerite kasutamisest tulenevatele eelistele ja trigerite kasutamisest tulenevatele probleemidele.
| | Sisukord | Agiilmetoodikad ja nende kasutamine andmebaaside projekteerimise juures |
---|
| | | | | Sisukord | |
---|
| Ask Tomhttp://asktom.oracle.com ↗Thomas Kyte on tunnustatud Oracle ekspert. Tema lehel saavad inimesed esitada küsimusi, neile vastatakse T. Kyte poolt ning lisaks annab tekkinud arutelu täiendavaid häid mõtteid. Kui Teil tekib kunagi küsimus Oracle kohta, siis 1) vaadake Oracle manuaali ja 2) külastage T. Kyte lehekülge.
| | Inside Oracle – Julian Dyke. Understanding Oracle Internalshttp://www.juliandyke.com ↗Oracle hingeelu teemaline lehekülg, sealhulgas ajaveeb.
| | | | | | | | | | | | | | | | | | Oracle's letter to Russian IT companieshttps://news.ycombinator.com/item?id=11317899 ↗Hiljutine arutelu teemal, kuidas ettevõtted valivad enda infosüsteemide jaoks andmebaasisüsteeme ning milliseid meetodeid andmebaasisüsteemide arendajad kasutavad, et leida uusi kliente ja hoida kinni olemasolevaid. Eriti keskendutakse Oracle andmebaasisüsteemile.
| | | | | | PL/SQL pakettide koodi generaatorhttps://ora-00001.blogspot.com/2018/08/quick-plsql-code-generator-for-plsql.html ↗Tutvustav ajaveebi sissekanne, koos videotega ja viitega töötavale generaatorile. Generaator on võimeline genereerima ka CRUD operatsioone realiseerivaid rutiine. Generaatori sisendiks on rutiinide annoteeritud kirjeldus ja väljundiks PL/SQL kood, kus on CREATE PACKAGE ja CREATE PACKAGE BODY laused.
| | | | Sisukord | |
---|
| | | | | | | | | | | | | | | | | Sisukord | |
---|
| | | | How to spoil the fish with salt and pepperhttps://www.martinstoeckli.ch/hash/en/ ↗Hea interaktiivne ülevaade selle kohta:
- miks tundlike andmetega infosüsteemis ei tohiks paroolid olla andmebaasis avatekstina,
- mida kujutab endast SQL süstimise (SQL injection) rünnak,
- miks MD5 ei sobi enam räsiväärtuste leidmiseks,
- miks on parooli räsiväärtuse leidmisel vaja kasutada soola ja pipart.
Kui plaanite hoida paroole andmebaasis, siis ei tohi need olla avatekstina, leidmiseks ei tohiks kasutada tavalist MD5 algoritmi ning tuleks kasutada soola.
| | | | | | | Sisukord | |
---|
| Not Your Father’s Transaction Processinghttps://www.infoq.com/presentations/NewSQL-VoltDB ↗Michal Stonebrakeri ettekanne 2012-10-26, kus ta rääkis OldSQL, NoSQL ja NewSQL süsteemidest ning põhjendas, miks on transaktsioonid ning transaktsioonide ACID omaduste tagamine endiselt väga oluline.
| | Sisukord | |
---|
| | | | | | | | | | | | Sisukord | |
---|
| Sisukord | |
---|
Distributed Databases: Tech Disruption That is Going to Give Media Producers a New Edgehttps://www.provideocoalition.com/distributed-databases-tech-disruption-that-is-going-to-give-media-producers-a-new-edge/ ↗Hea ülevaade hajusate andmebaaside eelistest rahvusvaheliste meedia- ja meelelahutusettevõtete näite varal.
Kokkuvõte: Artikkel kirjutab, miks on hajusal andmebaasil põhinevad infosüsteemid kasulikud globaalse haardega meedia või meelelahutusettevõtetele (televisiooni või filmikompaniid, mängude tootjad jne). Saateid salvestakse, filmivõtteid tehakse või mänge kirjutatakse üle maailma ja ka osalised paiknevad ümber maailma. Samamoodi paiknevad ümber maailma nende ettevõtete toodangu kasutajad. Artiklis intervjueeritakse meediaettevõtetele ja meelelahutustööstusele teenuseid pakkuva firma TransLattice asutajat. Intervjueeritav on seisukohal, et selliste globaalse haardega ettevõtete korral on hajus andmebaas õige lähenemine ning pakub ettevõttele konkurentsieelist. Andmed saab paigutada lõppkasutajatele lähemale. Seetõttu paraneb süsteemi reaktisooniaeg ning on lihtsam salvestada kõiki lõppkasutaja tegevusi. Vajadusel saab andmetest teha erinevatesse asukohtadesse koopiaid või siis otsustada, et mingeid andmed ei sobi tundlikuse tõttu hoida mingis ühes geograafilises asukohas ja tuleks paigutada kuhugi mujale. Või siis vastupidi, mingid andmed on nii tundlikud, et neid saab hoida vaid tekkimise kohas. Koopiad andmetest parandavad käideldavust, võimalus hoida andmeid ainult ühes kohas võimaldab tegeleda privaatsuse küsimustega, andmete paigutamine lõppkasutajatele lähedale võimaldab parandada süsteemi jõudlust. Ettevõte saab paljude eraldiseisvate andmebaaside "kohale" globaalse vaate üle kõigi nende andmebaaside. TransLattice näeb hajusa andmebaasi kasutamise suure eelisena seda, et väga detailsete transaktsiooniliste andmete salvestamisel saab need paigutada tekkimiskohale lähedal asuvasse andmebaasi. Süsteemi reaktsiooniaeg on parem ning kuna andmed on laiali erinevates kohtades, siis ei teki ka ühte kohta töötlemiseks ja hoidmiseks liiga suurt andmehulka. Kui soovitakse neid transaktsioonilisi andmeid analüüsida, siis saab koormuse jagada erinevate serverite vahel.
| | | | | Sisukord |
|
|
|