Iga erineva veerus oleva väärtuse kohta luuakse indeksis eraldi bitivektor. Seega, mida vähem on veerus erinevaid väärtuseid (teiste sõnadega, mida väiksem on erinevate väärtuste koguarvu protsent ridade koguarvust), seda vähem tuleb luua erinevaid bitivektoreid ning kasutada nendes 0-e ja seda efektiivsem on indeks. Mida vähem on bitivektoreid, seda vähem on indeksi plokke ja seda vähem on indeksi lugemiseks vaja plokkide lugemisi. Mida vähem lugemisoperatsioone on vaja mingi tulemuse saavutamiseks, seda kiiremini tulemus saavutatakse.

Bitmap indeksi loomist võiks kaaluda välisvõtme veergude korral, mis viitavad klassifikaatorite alusel loodud dimensiooni tabelitele. Bitmap indeks ei sobi kindlasti veergudele, kus on unikaalsed või enamasti unikaalsed väärtused.