Kontseptuaalse struktuuri fragment:

[Istekoht]-1----------0..*-[Pilet]-0..*-------1-[Seanss]

Peame siinkohal eristama füüsilist istekohta saalis ja sellele istekohale aja jooksul müüdavaid pileteid. Kuna üks ja seesama istekoht (näiteks rida 5, koht 12) on kasutusel väga paljudel erinevatel seanssidel, siis aja jooksul ostetakse sellele istekohale tõepoolest null kuni mitu piletit. Kui kino on alles avatud ja mõnele kohale istumise õigust pole veel kunagi ostetud, on selle istekohaga seotud piletite arv andmebaasis null, kuid aasta pärast on samal istekohal süsteemis juba sadu erinevaid pileteid.
 
Et aga vältida olukorda, kus ühele ja samale seansile müüakse ühele istekohale kogemata mitu piletit (ehk tekib topeltbroneering), kasutatakse andmebaasi tasemel unikaalsuse kitsendust ehk alternatiivvõtit. Tabelis Pilet määratakse, et seansi identifikaatori ja istekoha identifikaatori kombinatsioon peab olema unikaalne. See reegel tagab, et konkreetsel seansil saab igal istekohal olla ainult üks kehtiv pilet.
 
Kui süsteemis on lubatud ka piletite tagastamine või tühistamine ning tühistatud pileteid soovitakse ajaloo huvides andmebaasis säilitada, saab seda unikaalsuse piirangut veelgi täpsustada. Sellisel juhul luuakse andmebaasis osaline unikaalsuse kitsendus (näiteks PostgreSQL-is osaline unikaalne indeks või EXCLUDE kitsendus), mis lubab korduvat kombinatsiooni ainult siis, kui pilet on tühistatud, kuid tagab range unikaalsuse kõigi aktiivsete piletite puhul. Seega on praegune kordsus klassiskeemil õige ning konkreetse seansi piires topeltmüügi vältimine lahendatakse andmebaasi kitsenduste abil.