Vastus: Teemas 1 ja 11 on juttu NoSQL süsteemidest. Kes tahab nende kohta rohkem teada saada, siis võiks alustada sellest Martin Fowleri umbes tunni pikkusest videost. Kes eelistab lugeda, saab vaadata seda materjali, laenutada raamatukogust raamatu, mille kokkuvõtteks see materjal on või lugeda seda sama raamatut elektrooniliselt (Kuidas kasutada O'Reilly digitaalset platvormi?).

Hilisemast ajast tasub vaadata arvutiteadlase Michael Stonebrakeri ettekannet suurandmete ja nendega töötamise vahendite (sh NoSQL süsteemid) kohta.

Vastukaaluks positiivsele "uus ja lahe läikiv mänguasi" tüüpi käsitlusele võiksid huvilised vaadata ka 2013. aastast pärit artiklit "History repeats itself: sensible and NonsenSQL aspects of the NoSQL hoopla", mis annab minu arvates realistliku vaate NoSQL süsteemide headele ja mitte nii headele külgedele. Kokkuvõte artiklist - kes minevikku ei mäleta, on määratud selle vigu kordama (väide, mis kehtib igal elualal).

NoSQL and Technical Debt. Ajaveebi postitus, mis selgitab, miks NoSQL süsteemide ilmumine pole muutnud väärtusetuks SQLi ning andmebaaside projekteerimise õppimist. Nende oskuste puudumine on arendajatel võlg, mis tuleb hiljem intressidega tagasi maksta. NoSQL oma "skeemitute" andmetega loob tegelikult tehnilist võlga. Aina rohkemates NoSQL süsteemides saab andmebaasi tasemel kirjeldada ja jõustada andmebaasi struktuuri (näide) (kirjutamise skeemi e schema-on-write). Saadakse aru, et struktuur on eelis mitte puudus. Aina rohkemates NoSQL süsteemides saab kasutada deklaratiivset andmebaasikeelt (näide), mis paraku (SQL pole just kõige paremini disainitud keel) enamasti meenutab SQLi. Saadakse aru, et deklaratiivset keelt on palju kergem kasutada ja õppida kui imperatiivset. Irvhambad juba ütlevad, et NoSQL = Not Yet SQL.

Siin on päris pikk ja põhjalik eestikeelne materjal, mille teine pool on pühendatud NoSQLil.