Andmebaasid I (IDU0220) (kevad 2017)

11.08.2017 TTÜ raamatukokku jõudis kaks eksemplari Martin Kleppmanni uuest raamatust Designing data-intensive applications : the big ideas behind reliable, scalable, and maintainable systems. See raamat katab paljusid teemasid, mida käsitleb "Andmebaasid II" ja läheb ka sellistesse detailidesse, milleni aines ei jõuta. Soovitan seda raamatut lugeda!

Lisainfot leiab Martin Kleppmanni ajaveebist.

14.06.2017 Tänan kõiki osalejaid ja soovin ilusat suve!

Sügisel jätkame õppeainega "Andmebaasid II". "Andmebaasid I" saab deklareerida uuesti 2018. aasta kevadel.

Minult on küsitud, kas "Andmebaasid II" saab deklareerida, kui "Andmebaasid I" on tegemata. Üks on teise sisuliseks ja vajalikuks eelduseks. Siiski luban vastutulekuna "Andmebaasid II" deklareerida ka siis, kui eeldusaine on tegemata. Deklareerija võtab sellega teadliku riski ja peab tegema vajalikku lisatööd. Kui eeldusaine pole selge, on jätkuainest kindlasti raskem aru saada. Õppeaines "Andmebaasid II" teeme edasi aines "Andmebaasid I" alustatud projekti. Tegijate rühm võib jääda samaks, kuid seda võib ka muuta. Endiselt on rühma maksimaalne suurus kolm inimest.

Kellel on "Andmebaasid I" projekt tegemata võiks sügise alguses või isegi mõnel vihmasel suvepäeval proovida eeldusaine projekti valmis teha. Uue semestri alguses võiks seda võimalikult kiiresti mulle mõnel vastuvõtuajal ette näidata ning saades heakskiitva peanoogutuse jätkata juba soojaks joostud kehaga "Andmebaasid II" projekti tegemisega.

Seoses jätkuaine projektiga võib ka olla kasulik vaadata neid küsimusi ja vastuseid.

Kes tahab piiluda, millega "Andmebaasis II" tegeletakse, siis juurdepääs 2016. aasta kodulehele on Teil olemas (kasutajanimi SIS2 ja parool SIS2). 2017. aasta sügiseks tuleb Mauruses uus leht, kuhu juba oma nime all registreeruda.

12.06.2017 Kasutage võimalust!

10.06.2017 Võibolla on neile, kellel eksam veel tegemata, aine teemade ja nende seoste õppimisel abi mõistekaartidest, mis on nüüd eraldi veebilehele välja seatud.

09.06.2017 Lisaeksam toimub 14. juunil 2017 kell 10:00 ja 11:00. Lisaeksamile saate hakata registreeruma kohe, kui ÕISi on Teie põhieksami tulemus (sh mitteilmunud) sisse kantud. Lisapunktid lähevad lisaeksamil endiselt arvesse. Palun võimalusel registreeruda varasemale eksami ajale (10:00), et vajadusel testi kohe veelkord teha. Kinnitan, et kõik kellel on teisipäeva õhtuks kõik eksamieeldused täidetud saavad kolmapäeval lisaeksamit teha. Vabade kohtade puudumise taha asi ei jää. Mul on ka reserveeritud kella 12:00-ne aeg, et vajadusel ning juhul kui testi tegemiste arv võimaldab, saab samal päeval veelkord testi teha.

07.06.2017 Tulen äriinfotehnoloogia magistritööde kaitsmiselt, kus pean retsensendina osalema. Kui peaksin veidi hilinema, siis palun lihtsalt oodake.

03.06.2017 Lisasin Maurusesse vabu aegu projekti näitamiseks kolmandal sessi nädalal.

29.05.2017 Lisasin Maurusesse vabu aegu projekti näitamiseks 1. juunil 2017.

25.05.2017 Kataloogis Tulemused on kõigi 17. mai 2017 - 19. mai 2017 toimunud SQL kontrolltöö järeltööde tulemused.

Mauruses on avatud registreerimine teisele järeltööle, mis toimub 29. mail 2017.

Reeglid.

1. Osaleda võivad kõik soovijad. Kõigil järeltööl osalejatel läheb lõpphinde arvutamisel arvesse järeltöö hinne, sõltumata sellest, kas see on parem või halvem kui eelmise töö hinne. NB! Nagu ka põhitööl kehtib reegel, et kui tullakse kohale võetakse ülesanne vastu, aga vastust ei esitata, on hinne "0".
2. Mingeid abimaterjale (kaasa arvatud A4 leht) pole lubatud kasutada.
3. Lisapunktid enam arvesse ei lähe (see kehtib ka nendele, kes tulevad tööd esmakordselt tegema).

Muus osas kehtivad samad reeglid kui SQL kontrolltööd esimest korda tehes.

24.05.2017 Kataloogis Tulemused on väljas kõigi 17. mail ja 18. mail toimunud SQL kontrolltöö järeltööde tulemused.

19.05.2017 Kataloogis Tulemused on lõplik lisapunktide seis. Kui olen teinud arvestamisel vigu, siis andke palun teada.

18.05.2017 Lisasin Maurusesse vabu aegu projekti näitamiseks 23. mail 2017.

16.05.2017 Vastavad ajad on nüüd Mauruses registreerimiseks avatud.

12.05.2017 Lisasin Maurusesse veel mõned vabad ajad projekti näitamiseks 16ndal nädalal.

10.05.2017 Teadmiseks neile, kes oleksid tahtnud tulla lihtsalt vaatama projekti ülevaatamisi neljapäeval 11. mail 2017 kell 12:00-13:30 klassis ICT-404. Sellel ajal tundi ei toimu ja klass on suletud. Pean osalema ühel koosolekul.

Ärajäänud ülevaatamise ajad on asendatud 11. mail 2017 kell 14:00-15:30 toimuvate ülevaatustega ruumis ICT-627. Sinna pealtvaatajaid kahjuks ei mahu.

09.05.2017 Vabad ajad projekti näitamiseks:
2017-05-10 14:45 (K)
2017-05-11 14:00 (N)

05.05.2017 Maurusesse lisandusid mõned uued ajad projekti näitamiseks 9. mail 2017 ja 10. mail 2017.

04.05.2017 Vaba aeg projekti näitamiseks: 2017-05-05 16:30 (R)

03.05.2017 Vabad ajad projekti näitamiseks:
2017-05-04 12:30 (N)
2017-05-04 13:00 (N)

01.05.2017 Lisasin kataloogis Teooria testideks (vahetestid, eksam) valmistumine failis nr 2 olevate loengulindistuste hulka lindistuse eelmisest aastast (jrknr=14), mida võiksite täna ärajäänud loengu asemel vaadata.

30.04.2017 Funktsionaalsed allsüsteemid ning registrid liigituvad sisulisteks ja administratiivseteks. Fowler (2010) liigitab tarkvara tarbetarkvaraks (utility software) ja strateegilist eelist andvaks tarkvaraks (strategic software). Fowler hindab, et 95% tarkvarast on tarbetarkvara ja 5% strateegilist eelist andev tarkvara. Fowler võrdleb tarbetarkvara torustikuga - see peab olema olemas ja veatult töötama. Kuni probleeme ei ole, siis kasutajat ei huvita kus see on ja kuidas see seda teeb. Strateegiline tarkvara aitab ettevõttel edendada oma äri ja jõuda uutele turgudele. Selline tarkvara ja selle toetatav äri peaks andma organisatsionile võistlejate ees eelise, tehes näiteks midagi paremini kui teised sama valdkonna ettevõtted teevad. Selle tarkvaraga seoses peaks toimuma innovatsioon. Leian, et administratiivsed allsüsteemid vastavad tarbetarkvarale ning sisulised allsüsteemid strateegilisele tarkvarale.

26.04.2017 Hetkel on Mauruses 27.04.2017 kolm vaba aega.

Ühtlasi kutsun Teid veelkord üles tulema vaatama, mida teised üliõpilased on teinud. Neile antavast tagasisidest võib olla Teie projekti juures palju kasu - vead kipuvad korduma.

25.04.2017 Kataloogis Tulemused on nüüd ka 20. aprillil kell 16:00 ja 21. aprillil kell 12:00 toimunud SQL kontrolltööde tulemused.

24.04.2017 Täienduseks 12nda nädala loengule.

PostgreSQLis saan luua baastabeli, kus on null veergu (aste on null) ja lisada sinna null või rohkem rida (tabeli võimsus on null või rohkem).

CREATE TABLE on_avatud();
INSERT INTO on_avatud DEFAULT VALUES;

Saan selliseid tabeleid kasutada tõeväärtustüüpi juhtparameetrite realiseerimiseks. Need on disainitaseme abitabelid, mis kontseptuaalses andmemudelis ei kajastu.

SELECT Count(*) AS cnt FROM on_avatud;

• Kui süsteem on avatud, siis cnt>=1
• Kui süsteem on suletud, siis cnt=0

Alates PostgreSQL 9.4 saab kirjutada SELECT lauseid (ilma DISTINCT operatsioonita), kus SELECT klauslis olev veergude hulk on tühihulk.

SELECT FROM on_avatud;

• Kui süsteem on avatud, siis leitud ridade arv >=1
• Kui süsteem on suletud, siis leitud ridade arv =0

Tühja SELECT klausliga päringuid saab kasutada jah/ei küsimuste formuleerimiseks.

Kas osakonnas 10 on mõni töötaja?

SELECT FROM Emp WHERE empno=10;

• Kui jah, siis leitud ridade arv >=1
• Kui ei, siis leitud ridade arv =0

Erinevused relatsioonilisest mudelist.

• Ei saa luua nimega tuletatud tabeleid (vaateid, hetktõmmiseid), mille aste on null.
• Sellise tabeli võimsus võib olla ühest suurem.

SQLis üldiselt peab tabelis olema vähemalt üks veerg.

22.04.2017 Kataloogi Aine korraldus on välja pandud eksami kirjeldus. Eksamile registreerumine on ÕISis avatud.

18.04.2017 Kontrolltöö ülesannete lehele ärge palun midagi kirjutage. Kui soovite, siis võite lahendamist abistavate märkmete tegemiseks kasutada tühja paberilehte. NB! Ülesannete üleskirjutamine pole lubatud.

16.04.2017 Üliõpilastelt saadud tagasiside alusel lisasin Maurusesse funktsionaalsuse, mis kuvab üliõpilastele ainega seotud tähtaegu. Lähenevad tähtajad on näha pealehe teadete alguses ning kõik tähtajad alajaotuse "Aine tutvustus" alguses. Otsing hõlmab ka tähtaegu.

14.04.2017 Kataloogi Aine korraldus on välja pandud juhend iseseisva töö esitamiseks ning hindamisel osalemiseks. Iseseisva töö ettenäitamisele registreerimine on Mauruses avatud.

12.04.2017 Kataloogis Tulemused on väljas lisapunktide hetkeseis (12. aprilli õhtu seisuga).

10.04.2017 Siin on harjutustustunnis SQL ülesannete lahendamise protsessi kirjeldus.

Tulles nädalas esimest korda tundi on vaja lahendada tekstifaili välja pandud ühepunktilisi ülesandeid. Kui saate need tunni jooksul valmis ja jääb aega, siis saate lahendada nuputamisülesandeid.

Kui peaksite peale seda veelkord samal nädalal harjutustundi tulema, siis saate kohe lahendada nuputamisülesandeid.

08.04.2017 Eluline näide, kuidas klassifikaatorite väärtuste hulk võib ajas täieneda. See näide on soo klassifikaatori kohta. Selliste täienduste tegemine (hetkel uute väärtuste lisamine) toimuks infosüsteemi äriarhitektuuri mõttes läbi klassifikaatorite funktsionaalse allsüsteemi. Kasutajatele esitatavate klassifikaatori väärtuste nimetused peaksid olema ühes inimkeeles.

Kui süsteem peaks võimaldama kasutajaliidese keelt muuta, siis lõppkasutaja jaoks peaks keele muutmisel muutuma nii kasutajaliidese kui klassifikaatori nimetuste keel. Viimase saavutamiseks on erinevaid SQL-andmebaasi disaine.

08.04.2017 Kui saate 11nda õppenädala lõpuks kokku 17 või rohkem SQL kontrolltöö lisapunkti, siis saate SQL kontrolltöö automaatselt hindeks 5. See punktisumma moodustab umbes 80% ühepunktiste ülesannete kogusummast. 2016. aastal oli lävend samasuguse suhtarvuga.

11nda õppenädala harjutustundides saab veel ülesandeid lahendada. Harjutustunnis on kolm ühepunktilist ülesannet + nuputamisülesanded.

Kui Te ei saa kontrolltööd automaatselt hinnet 5, siis lähevad kogutud lisapunktid arvesse 12nda õppenädala põhitööl ja 16nda õppenädala järeltööl.

05.04.2017 Teatavasti on 14. aprill 2017 (reede) riigipüha (Suur Reede) ja sellel päeval jäävad kõik tunnid ära.

Neljapäeval 13. aprillil 2017 toimuvad "Andmebaasid I" aines kõik tunniplaanis ettenähtud harjutustunnid. Kell 12:00 toimuv harjutustund on üle viidud suuremasse ruumi ICT-501. Ülejäänud harjutustunnid toimuvad tunniplaanijärgses ruumis. Kell 16:00 algama pidanud harjutustundi alustame kell 15:45 ja siis ka lõpetame 15 minutit varem.

Rühma IAPB45 üliõpilased võiksid tulla kell 8:00 või 12:00 algavasse harjutustundi.

Rühmade IABB41 ja IABB42 üliõpilased võiksid tulla kell 15:45 algavasse harjutustundi (või ka mõnda muusse selle nädala sobivasse tundi).

03.04.2017 Õppeaine kodulehel on kataloogis SQL/Iseseisvaks ettevalmistuseks läbi lahendatud 27 ülesannet hotelli andmebaasi põhjal (failid 5 ja 6). Failis 3 on viited nende ülesannete lahendamist kirjeldavatele lindistustele.

Lisaks viidatakse kataloogis SQL/Iseseisvaks ettevalmistuseks punktis 12 täiendavatele SQL ülesannetele ja nende lahendustele. Enamik nendest on magajate andmebaasi põhjal, kus on tabelid Magaja - Magamine - Ase. Nende struktuur on sarnane hotelli andmebaasi tabelitega Külaline - Reserveerimine - Hotell.

Nende ülesannete hulgas on analoogid kõigile harjutustunni ülesannetele.

25.03.2017 SQLis kui keeles võiks kahtlemata olla palju asju teistmoodi ja paremini (vt "Andmebaasid I" teema 6 materjale). Arendajad kiristavad SQLi peale hambaid ja kiruvad, kuid ikkagi kasutavad seda.

Miks nad seda teevad? 2017. aasta märtsi seisuga on kümne kõige populaarsema andmebaasisüsteemi hulgas seitsmes kasutusel SQL. Sellest tulenevalt on lisaks arendajatele SQL hädavajalik keel andmeteadlastele. Nad peavad kuidagi enda uurimismaterjalile e andmetele ligi pääsema ja sageli on selleks vaja kasutada SQLi.

Näiteks üleeuroopalisel suurandmete töötlemise maratonil 2017. aastal kolmanda koha saanud meeskonna liige kommenteeris, et sisendandmed olid SQL-andmebaasis, hierarhiatena, Adjacency List (külgnevusnimistu) mudeli alusel. Ta ütles SQLi kasutamise kohta: "asi kisub vist hoopis sql hackathoniks. /.../ eeltöötlus ja andmebaasides ringirändamine ja avastamine on 80-90% ajast."

Osalejatele anti vahendite valik vabaks. Eesti meeskond otsustas esmajoones kasutada PostgreSQLi. See tähendab, et andmed laaditi PostgreSQLi tabelitesse ja otsiti vastuseid küsimustele kasutades SQL päringuid.

Ainult siis, kui PostgreSQL jäi töökiiruse mõttes hätta ("5+ JOINiga päringutel kulus tulemusteni üle 15 minuti (võtmeveergude indekseerimised jm. "hügieenilised" tegevused olid eelnevalt tehtud)"), laaditi andmed päringu tegemiseks Hadoop klastrisse. Ka seal läks vaja SQLi oskust, sest läbi Hive pakutava liidese saab klastris olevate andmete poole pöörduda kasutades SQL-laadset keelt HiveQL. PostgreSQL päringuid polnud vaja palju muuta, kuid töökiiru paranes kuni 10 korda. Samas kommenteeris üks meeskonna liikmetest, et "Kui Hackathlonil poleks ajapiirangut olnud, siis selle andmestiku puhul oleks saanud ka ilma Hiveta."

Samuti kasutati hajusarvutuste platvormi Spark, kuid ka selle kasutamiseks on kasulik SQLi tunda.

Arvatavasti olete kuulnud NoSQL (kes interpreteerib seda kui "No to SQL", kes aga "Not only SQL") süsteemidest. Need süsteemid sõitsid 2010ndatel suure hurraaga turule, kui järjekordsed printsid valgel hobusel, mis pidid andmebaaside maailma kõigist hädadest päästma. Eriti alguses vastandusid need (nagu nimigi viitab) kõvasti SQLile. Nüüdseks aga on üha rohkemates sellistes süsteemides kasutusele võetud kõrgtaseme (deklaratiivne) päringukeel, mis kangesti meenutab SQLi. Nii et kui "päris" SQLi oskate, siis pole keeruline ka neid uusi keeli suhu saada. Näited:

• CQL (Cassandra Query Language, andmebaasikeel veergude perekondade põhises andmebaasisüsteemis Cassandra).
• N1QL (päringukeel dokumendipõhises andmebaasisüsteemis Couchbase).
• SPARQL (standardiseeritud päringukeel andmebaasisüsteemidele, mis põhinevad RDF (Resource Description Framework, ressursside kirjeldamise karkass) andmemudelil).
• PGQL (katse pakkuda graafipõhistele süsteemidele välja ühtlustatud SQLi-laadset päringukeelt).
• Cypher (päringukeel graafipõhises andmebaasisüsteemis Neo4J).

15.03.2017 Vastus

12.03.2017 Mauruse kasutajad soovivad sageli, et seal oleks otsingu funktsionaalsus. Lisasin Maurusesse selle funktsionaalsuse. Otsing on võimalik kodulehe piires. Leiate võimaluse seda teha iga aine kodulehelt alajaotusest Üldist=>Otsing. Otsing toimub üle materjalide metaandmete, teadete, helpdeski küsimuste/vastuste ning viidete. Otsingu tulemused on ühel lehel nende kategooriate kaupa grupeerituna. Materjale, teateid ja helpdeski küsimusi/vastuseid on otsingu tulemuses igaühte kuni 10. Viiteid on tulemuses kuni 20. Materjalide puhul ei toimu otsing mitte failide sisu, vaid materjale kirjeldavate andmete (metaandmete) põhjal.

Kuna Maurus kasutab PostgreSQL andmebaasisüsteemi, siis tegi PostgreSQLi pakutav täisteksti otsingu funktsionaalsus selle funktsionaalsuse realiseerimise lihtsamaks.

Järgnevalt esitan koodinäite.

Näiteks oletame, et tahan lisada teadete otsimise võimaluse ning et andmebaasis on tabel Avalik_teade, üle mille veergude pealkiri ja sisu peaks otsing toimuma.

Avalik_teade(avalik_teade_id, pealkiri, sisu)
Primaarvõti(avalik_teade_id)

Lisan tabelisse veeru tsv, mis hakkab iga teate korral sisaldama spetsiaalset pealkirja ning sisu kokkuvõtet ja on ühtlasi aluseks nende alusel otsingute tegemisele. See veerg on tüüpi tsvector. See on spetsiifiline PostgreSQLi andmetüüp.

ALTER TABLE Avalik_teade ADD COLUMN tsv tsvector;

Loon tabeliga seotud trigeri, mis andmete tabelisse lisamisel või muutmisel värskendab veergudes pealkiri ja sisu olevate andmete põhjal veerus tsv olevaid andmeid. Kahjuks ei toeta kasutatav PostgreSQL versioon võimalust määrata, et triger peaks käivituma ainult siis, kui andmeid muudetakse (UPDATE) mingis kindlas veerus. Kahjuks ei ole täistektiotsingutel eesti keele tuge, tänu millele oskaks andmebaasisüsteem otsingu tegemisel arvestada keele eripäradega. Seega kasutan inglise keele (pg_catalog.english) reegleid.

CREATE TRIGGER teade_tsv_iu BEFORE INSERT OR UPDATE
ON Avalik_teade FOR EACH ROW EXECUTE PROCEDURE
tsvector_update_trigger(tsv, 'pg_catalog.english', pealkiri, sisu);

Teen andmemuudatuse, mis tänu eelnevale trigerile tingib andmete lisamise veergu tsv.

UPDATE Avalik_teade SET pealkiri=pealkiri;

Veerus tsv on nüüd andmed nagu: 26,231,261 'segamini':253 'sell':24 'sellel':100 'sellest':91 'sellis':132 '

Loon veerule tsv otsingu kiirendamiseks indeksi.

CREATE INDEX teade_tsv_idx ON Teade USING gin(tsv);

Muudan veeru tsv kohustuslikuks.

ALTER TABLE Teade ALTER COLUMN tsv SET NOT NULL;

Järgnev päring leiab tabelist Avalik_teade sellised teated, mis sisaldavad sõna "SQL". Päring väljastab teate identifikaatori, pealkirja, sisu ning pealkirja ja sisu põhjal moodustatud kokkuvõtte, kus on otsisõna esile tõstetud. Päringu tulemus on sorteeritud tulemuse relevantsuse hinnangu alusel kahanevalt.. Päringu tulemuses on maksimaalselt 10 rida..

SELECT avalik_teade_id, pealkiri, sisu, ts_headline(pealkiri || ' ' || sisu, q) AS fragment
FROM (SELECT avalik_teade_id, pealkiri, sisu, q, ts_rank_cd(tsv,q) AS rank
FROM Avalik_teade, to_tsquery('SQL') AS q
WHERE tsv @@ q
ORDER BY rank DESC LIMIT 10) AS foo;

07.03.2017 NoSQL and Technical Debt. Ajaveebi postitus, mis selgitab, miks NoSQL süsteemide ilmumine pole muutnud väärtusetuks SQLi ning andmebaaside projekteerimise õppimist. Nende oskuste puudumine on arendajatel võlg, mis tuleb hiljem intressidega tagasi maksta. NoSQL oma "skeemitute" andmetega loob tegelikult tehnilist võlga.

04.03.2017 TTÜ raamatukogu ning Safari Books Online vahendusel pääsete Te ligi Robert C. Martini raamatule Clean Code.

Selle raamatu ideed kehtivad ning on olulised ka andmebaaside ja infosüsteemide ainete jaoks. See raamat jagab juhiseid vastutustundlikule arendajale.

Täpselt nii nagu vastutustundlik arendaja loob ainult puhast rakenduse koodi, loob ta ka ainult puhast andmebaasikeele koodi ja puhtaid mudeleid. Üldine idee on täpselt sama! Suure tõenäosusega hakkate neid ise tulevikus lugema. Või kui ei hakka ise, siis hakkab keegi teine. Puhast artefakti (tehist) on hea ja meeldiv lugeda, sellest saab kergesti aru ning kokkuvõttes on tehist tänu sellele lihtsam edasi arendada. Samal ajal "räpane" tehis võib küll oma hetke eesmärki täita (hetkel see "töötab" nagu vaja), aga halva arusaadavuse ning loetavuse tõttu on seda raske parandada ja edasi arendada. Sellised tehised vajavad refaktoreerimist. Refaktoreerimist vajavad kohad leiab üles halva lõhna järgi. Täpselt nagu on olemas halvasti lõhnav lähtekood, leidub ka halvasti lõhnavaid disaine, halvasti lõhnavaid andmebaasi disaine ja halvasti lõhnavaid mudeleid. Kui Te ei taga enda loodavate artefaktide puhtust, siis te kogute tehnilist võlga. Tehniline võlg tähendab, et tehise muutmiseks on vaja liigselt pingutada. Nagu me kõik inimeste elust teame, siis võlg võib kiiresti kasvada ja kontrolli alt väljuda. Laenu võtta (võlgu jääda), võib teadlikult - lootuses, et see tasub ennast ära, aga see on risk.

Halvasti lõhnava mudeli illustratsiooniks on teatele lisatud ekraanipilt Enterprise Architect abil loodud modelleerimise projektist. Mudeli elemendid on seal süsteemitult segamini nagu puder ja kapsad ning mida suuremaks see projekt kasvab seda raskem oleks sealt vajalikku üles leida.

03.03.2017 Esimese lisapunktide testi tulemused on nüüd kataloogis Tulemused olevas failis. Kui märkate vigu, siis andke palun teada. Juhin tähelepanu, et aruandes on punktid kahes osas - kõigepealt tuleb SQL lisapunktide pingerida ja siis eksami lisapunktide pingerida.

25.02.2017 Andmebaas on nagu päikesesüsteem.

• Päikese rollis on organisatsiooni eesmärgid. Kõik mis organisatsioonis IT vallas (sh andmebaasidega) tehakse, peab olema nende eesmärkide teenistuses, mitte vastupidi. Seega planeedid (andmebaasi osad) tiirlevad ümber päikese (organisatsiooni eesmärkide), mitte vastupidi.
• Päikese ümber tiirlevad planeedid vastavad põhiobjektidele e põhiolemitüüpidele.
• Nende ümber tiirlevad omakorda kaaslased e kuud, mis vastavad mitte-põhiobjektidele.
• Iga planeet-planeedi kaaslased süsteem vastab andmebaasi äriarhitektuuris ühele registrile. Nii nagu iga kuu tiirutab ümber kindla planeedi on ka iga mitte-põhiobjekt kindla registri tiiva all. Igal planeedil on null või rohkem kuud; igal põhiobjektil on null-või rohkem samasse registrisse kuuluvat mitte-põhiobjekti.
• Lisaks planeetidele tiirutavad ümber päikese ka asteroidid. Neist võib andmebaaside analoogias mõelda, kui andmestruktuuridest, mis on vajalikud ühe või teise rakenduse töö hõlbustamiseks, kuid mis ei kuulu ühtegi registrisse (nt disainitaseme abitabelid).
• Ümber planeetide (hetkel teadaolevalt ainul Maa, aga hiljem miks mitte ka mõni teine planeet) tiirutavad kunstlikud tehiskaaslased, mis on sinna planeedi asukate poolt saadetud, kuid mingil hetkel planeedile tagasi langevad ja selle käigus ära põlevad. Need on nagu registris olevad ajutiste andmetega andmestruktuurid, mida läheb vaja mingi konkreetse ülesande (nt konkreetse päringu) täitmiseks, kuid mis millalgi oma otstarbe kaotavad ja seega võib eemaldada.
• Nii nagu andmebaas või meie arusaam selle ülesehitusest ajas muutub, muutub ka päikesesüsteem (nt planeet püüab gravitatsiooni mõjul kinni mõne pisitaevakeha, mis muutub selle planeedi kuuks) või meie arusaam sellest (nt muutub arusaam sellest, millised taevakehad kuuluvad planeetide hulka).
• Nii nagu kunagi kustub päike, nii saab kunagi otsa ka organisatsiooni ja selle IT süsteemide (sh andmebaasisüsteemi toega andmebaasi) elukaar.

21.02.2017 Erakorralistest asjaoludest tulenevalt ei viibi ma 22. veebruari 2017 kell 14:00 harjutustunnis (rühmale IAPB43, ruum ICT-405) ise kohal. Ruum on üliõpilastele iseseisva töö projekti tegemiseks avatud.

Projekti tegemist tuleks jätkata vastavalt loengus räägitule ning vastavalt juhendi sammudele, mille leiate dokumendist Iseseisva töö projekti tegemine => Juhendid ja töö harjutustunnis => Projekti juhend, mis on ühtlasi tööjuhend harjutustundideks 3-6.

Teen ettepaneku, et peale seda kui olete kirja pannud põhiobjektide ja tegutsejate nimekirja, vaataksite naaberrühmaga vastastiku üksteise nimekirjad üle ja arutaksite üheskoos läbi.

Selle nädala harjutustunnid, kuhu võite samuti tulla.

• Kolmapäeval kell 12:00 ruumis ICT-402
• Neljapäeval kell 08:00 ruumis ICT-404
• Neljapäeval kell 12:00 ruumis ICT-501

IASM üliõpilased võivad muidugi tulla ka kolmapäeval kell 10:00 toimuvasse ingliskeelsesse harjutustundi ruumis ICT-401.

Vabandan võimalike probleemide või ebamugavuse pärast!

17.02.2017 Viiendal õppenädalal (27.02.2017-03.03.2017) on harjutustundide alguses võimalik teha vabatahtlikku lisapunktide testi. Testi teemad:

• Slaidikomplekti SQL‑andmebaaside projekteerimise põhimõisteid esimene osa (alajaotised "Sissejuhatus" ja "SQL") (kataloogis SQL/Iseseisvaks ettevalmistuseks).
• Teise õppenädala harjutustunni ülesanne.

Testil osalemiseks on kohustuslik registreerida. Registreerimine toimub Mauruse kaudu: Üldist => Teadmiste kontroll. Registreerimisel pole vaja kommentaari välja midagi kirjutada. Testil osalemiseks peab olema kaasas isikut tõendav dokument (raamatukogu- krediit- jms kaardid ei sobi ja nendega testi teha ei saa; autojuhiluba sobib).

Test toimub elektrooniliselt, Mauruse testikeskkonnas. Kasutada võib arvutiklassi arvutit või oma arvutit (erinevalt eksamist ja SQL kontrolltööst, mis toimub ainult arvutiklassi arvutites). Küsimustele vastamiseks materjale kasutada ei või. Testis on kümme juhuslikult valitud küsimust, vastamiseks on aega 20 minutit. Küsimused on valikvastustega ning ainult üks vastuse variant on õige. Tulemuse saate teada kohe, kuid vastuste õigsust saab vaadata kuuenda nädala harjutustundides. Nädala jooksul saab testi teha maksimaalselt ühe korra. Kui Te ei soovi testi teha, siis tulge palun tundi 25 minutit peale tunni algust.

Testi saab teha ette, kuid mitte järgi.

15.02.2017 Pühade-eelse päevana on 23. veebruaril ülikoolis lühendatud tööpäev. 23. veebruari harjutustunnid õppeaines "Andmebaasid I" toimuvad järgnevalt.

• Kell 8:00 algav harjutustund rühmale IAPB46 toimub nagu tavaliselt.
• Kell 12:00 algav harjutustund rühmale IAPB44 toimub ruumis ICT-501. See on suurem ruum, et soovi korral saaksid osaleda ka rühmade IABB41, IABB42 ja IABB43 üliõpilased.
• Kell 16:00 algav harjutustund rühmale IABB43 jääb ära.

Ärajäävates harjutustundides käijad võivad tulla ka mõnda teise harjutustundi (v.a. kolmapäev kell 10:00, sest siis on tund inglise keeles).

11.02.2017 Kataloogis Teooria testideks (vahetestid, eksam) valmistumine on nüüd väljas materjal kontseptuaalse andmemudeli kohta. Esiteks on kontseptuaalne andmemudel oluline tehis, mis on vaja luua andmebaasi projekteerimise (ja seega ka Teie iseseisva töö) käigus. Teiseks on see materjal üks nendest, mille põhjal toimub 10-nda õppenädala lisapunktide test.

11.02.2017 Uudis andmete olulisuse kohta, mis kirjeldab ühte võimalikku tulevikku.

Autode sensorite abil kogutavad andmed kuuluvad suurandmete kategooriasse.

Kokkuvõtteks võib öelda, et suurandmeid iseloomustamiseks kasutatakse järgnevaid kriteeriume.

• Volume – koguhulk on suur.
• Velocity – uute saabuvate andmete hulk on suur – andmeid tulvab nagu kosest juurde ja nende põhjal on vaja kohe midagi järeldada. Näiteks ennustuste kohaselt on aastal 2020 arvutisüsteemides loodavate andmete hulk 44 korda suurem kui aastal 2009.
• Variety – andmestruktuuride varieeruvus on suur – erinevad formaadid, muutuv struktuur.
• Veracity – andmed peaksid olema usaldusväärsed.
• Value – andmete uurimine annab väärtust.

10.02.2017 Kataloogis Tulemused olevas failis on kirjas üliõpilaste kogutud lisapunktid. Kui leiate vigu, siis andke palun teada.

06.02.2017 TTÜ üliõpilastel on võimalik saada ülikooli kaudu oma isiklikku arvutisse MS Office kontoripakett (sh MS Access) tasuta ka ilma Microsoft Imagine keskkonda kasutamata. Selleks tuleb järgida seda juhendit.

03.02.2017 Piinlikkusega pean teatama, et hetkel pole võimalik Microsoft Imagine keskkonnale juurdepääsu anda. Millegipärast ei ole TTÜ Imagine programm avatud. Arved on tasutud, kuid TTÜ IT osakond pole kahe kuu jooksul juurdepääsu avamisega hakkama saanud. Minuni jõudis see info alles 3. veebruaril 2017. Teavitan kohe, kui midagi uut selgub.

Teise õppenädala harjutustund toimub plaanipäraselt. Arvutiklassi arvutites on MS Access olemas, samuti on see osadel olemas eeldusaine õppimise ajast. Kui Teie arvutis pole MS Accessi, siis tasub tulla tundi, kus on ilmselt vähem rahvast (vt eelmine teade), et loodetavasti arvutiklassi arvuti taha mahtuda. Kui Teie arvutis on LibreOffice Base, siis suurem osa lisapunktide ülesandest on võimalik ka selle põhjal lahendada (ja saada osa punktidest).

03.02.2017 Tähtajaga 10. veebruar 2017 (kaasa arvatud) tuleb vastata iseseisva töö valikuga seotud küsimustele (st saada selgeks ülesande püstitus, valida teema ja panna kokku tegijate rühm). Seda tuleb nii varakult teha, et saaks alates kolmandast nädalast harjutustundides sisukalt ja efektiivselt kaasa töötada.

Iseseisva töö registreerimiseks valige õppekeskkonna vasakpoolsest menüüst "Tudeng=>Ülesanded" ning avanenud leheküljelt ülesanne "Iseseiseva töö teema registreerimine".

Kui teete iseseisvat tööd rühmatööna, siis peab teema registreerima üks rühma liige (iseseisvat tööd võib teha 1-3 liikmelistes rühmades).

Enne vastamist on kindlasti vaja tutvuda ülesande püstitusega, mille leiate kataloogist Aine korraldus.

01.02.2017 Üks võimalik vastus.

30.01.2017 Kes vaatab enne teise nädala harjutustunde juba slaidikomplekti SQL => Iseseisvaks ettevalmistuseks => SQL-andmebaaside ja nende projekteerimise põhimõisteid (kõigepealt slaidid 120-140 ja hea oleks ka 1-80), sellel läheb usutavasti teises harjutustunnis ülesande tegemine kiiremini ning kokkuvõttes võib jõuda lahendada rohkem ja saada rohkem punkte.

30.01.2017 Vastus.

30.01.2017 Lehele ligipääsemiseks tuleb ennast registreerida.

• Kui kasutate http://maurus.ttu.ee keskkonda esmakordselt, siis valige õppeaine lehelt menüüst Üldist=> Registreerumine. Täitke vorm ja vajutage nupule "Registreeri".
• Kui juba olete õpikeskkonnas mingile lehele registreerunud, siis siis valige Mauruse esilehel menüüst Üldist=>Minu konto ja lisage enda aktiivsete lehtede hulka: "Andmebaasid I (IDU0220) (kevad 2017)" Ärge unustage vajutada "registreeri".

Registreerumise järel peate ootama kuni õppejõud teie juurdepääsu õiguse kinnitab.

Palun vaadake üle oma konto andmed ning registreerige seal selline meiliaadress, mida Te igapäevaselt loete. Sellele aadressile hakkab saabuma aine korralduslik ja muu info. Seda võib vaja minna õppejõul, et Teiega ühendust võtta.